Tehisaru kordab juba ringlevaid valesid ja võimendab juba eksisteerivat ebavõrdsust. Kõige ohtlikum on, kui meil on sellest ükskõik, kirjutab TalTechi IT-teaduskonna vanemteadur Birgy Lorenz.

- “Tehisintellekt ei ole hea ega halb, aga see ei ole ka neutraalne,” rõhutab TalTechi IT-teaduskonna vanemteadur Birgy Lorenz.
- Foto: Aron Urb
Tehisintellekti tulekust räägitakse nagu ilmast – natuke hirmuga, natuke elevusega, aga peamiselt paratamatuse toonil. Justkui see juhtuks meiega, mitte meie kaudu.
See ei ole nii. Küsimus ei ole enam, mida tehisintellekt suudab, vaid kelle maailma ta ehitab.
Võitjad on juba näha. Suured tehnoloogiaettevõtted, logistika, finantssektor – kõik need, kellel on ligipääs andmetele ja
võimekus neid töödelda.
Tehisintellekt ei väsi, ei küsi palka ega streigi. See optimeerib, kiirendab ja vähendab kulusid. Aga iga kokkuhoitud euro tähendab kuskil kadunud töökohta, rolli või tähendust. Tasapisi kaob ka kontroll selle üle, kuidas
otsuseid meie eest tehakse. See hakkab tunduma normaalne, et inimesed ei käi enda elu puudutavatest otsustest maailmas enam üle.
See ei ole mitte tehnoloogiline revolutsioon, vaid töö ümberjagamine ilma kokkuleppeta.
Kui andmeid ei ole
Tehisintellekt ei mõtle. See kordab. Ja see kordab seda, mida me oleme talle ise ette andnud. Interneti prügi, ajaloolised eelarvamused, nähtamatud kallutatused – kõik see muutub “tarkuseks“, kui see paisub piisavalt suureks.
Probleem ei ole ainult selles, et AI võib eksida, vaid selles, et ta eksib süsteemselt. Eksimine ongi osa süsteemist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Meil tuleb tegeleda oma peremehetunde kasvatamisega nii era- kui tööelus, vastasel juhul on ka tehisarule panustamine mõttetu, kirjutab juhtimistarkvara idu Moticheck kasvu- ja müügijuht Pille Parind-Nisula arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tehisaru muudab senise palgasüsteemi mängureegleid. See ei toimi võrdsustajana, vaid võimendab erinevusi, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.
Loome Eesti Rahvustehisaru, avalik-õigusliku virtuaalnõuniku, andes tema kätte värskeimad riigi andmeallikad, kirjutab kirjutab MTÜ Kodanikupalga Ümarlaud Eestis juhatuse liige Jaanus Nurmoja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Loome tehisarul põhineva isikliku riigiassistendi, mis jälgiks nii ettevõtte kui ka tavainimese andmeid, kehtivaid seadusi ja aruandluskohustusi ning annaks märku, kui midagi vajab muutmist ja mida selleks tegema peab, kirjutab Feliks Stavitski arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud artiklis.
Tööstuses piisab mõnikord kahest puuduolevast töötajast, et tootmine seisma jääks. Just selliste kriitiliste olukordade lahendamisele on Hansavest oma äri ehitanud - 20 aasta jooksul ja väikese, spetsialiseerunud tiimiga. Täna aitab neid selles ka tehisintellekt.