Iren Naarits: Eesti elektriturul ei ole ruumi teise loogikaga mudeliteks
Elektrihinna langetamine ei ole ainult tootmisvõimsuste küsimus. See sõltub sellest, kas süsteem suudab vastu võtta lahendusi, mida praegune turumudel ette ei näe, kirjutab Tartu ülikooli doktorant ja energiaõiguse uurija Iren Naarits.
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Energiakriis võiks olla tõukeks, mis lõpuks äratab nii üksikisiku, ettevõtjad kui ka ametnikud ja poliitikud ning paneb taastuvenergia projektid päriselt sündima ja jänni jäänud regulatiivse keskkonna toimima, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic energia valdkonna vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa elektrihinda kujundab üha enam kallinev gaas, mitte süsiniku hind. Kuni turu viimaseks tootjaks jääb gaasijaam, kandub selle kütuse geopoliitiline risk otse elektriarvele, kirjutab endine diplomaat Clyde Kull Äripäeva essees.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.