• OMX Baltic−0,35%308,95
  • OMX Riga0,00%905,63
  • OMX Tallinn0,09%2 105,1
  • OMX Vilnius0,15%1 471,77
  • S&P 500−0,45%7 503,85
  • DOW 30−0,25%52 925,15
  • Nasdaq −1,16%25 818,69
  • FTSE 1000,13%10 665,88
  • Nikkei 225−0,36%68 007,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%87,32
  • OMX Baltic−0,35%308,95
  • OMX Riga0,00%905,63
  • OMX Tallinn0,09%2 105,1
  • OMX Vilnius0,15%1 471,77
  • S&P 500−0,45%7 503,85
  • DOW 30−0,25%52 925,15
  • Nasdaq −1,16%25 818,69
  • FTSE 1000,13%10 665,88
  • Nikkei 225−0,36%68 007,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%87,32
Eesti kuulub laenude maksehäiretelt Euroopa vähem probleemsete riikide hulka ning trendid on positiivsed. Krediiditurgu tuleks edasi arendada tarkade kaasaegsete tööriistade, mitte ülereguleerimisega, kirjutab Eesti Krediidiandjate Liidu juhatuse liige Siim Juks.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • miks peab Siim Juks laenuturu suurimaks vajaduseks positiivset krediidiregistrit, mitte uusi piiranguid;
  • kuidas on muutunud tarbimislaenude arv, keskmine suurus ja maksehäiretega inimeste hulk Eestis;
  • millise mõjuga oleks autori hinnangul täiendav regulatsioon nii majandusele kui ka riigikassa tuludele.
“Positiivne krediidiregister tõstaks krediidivõimelisuse kontrolli uuele tasemele ja kaitseks puuduliku laenuvõimega isikuid valede finantsotsuste eest,” kirjutab krediidiandjate liidu juhatuse liige Siim Juks.
  • “Positiivne krediidiregister tõstaks krediidivõimelisuse kontrolli uuele tasemele ja kaitseks puuduliku laenuvõimega isikuid valede finantsotsuste eest,” kirjutab krediidiandjate liidu juhatuse liige Siim Juks.
  • Foto: Erakogu
Ehkki avalikus arutelus kõlab sageli murelikke hääli Eesti võlgnike arvu kohta, räägib statistika teist keelt – Eesti paistab Euroopas silma laenuvõlgnevuste vähesusega. See on märk kohaliku laenuturu tugevusest, tarbijate tasakaalukast käitumisest ning siinsete krediidiandjate vastutustundest.

Seotud lood

Uudised
  • 20.08.25, 09:45
Majanduskasvu nõukoda soovitab liita Eesti Panga ja finantsinspektsiooni
Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda kiitis teisipäevasel kohtumisel heaks idee ühendada Eesti Pank ja Finantsinspektsioon. Nõukoja hinnangul säästaks muudatus valitsusele aastas kuni 4 miljonit eurot.
Arvamused
  • 23.05.25, 16:30
Vastukaja: jäik piirmäär ülelaenamise eest ei päästa
Vastutustundlik laenamine ei tähenda ühtset ja kõigile kehtivat valemit, sest puudu jääb inimlik mõõde, kirjutab Eesti Krediidiandjate Liidu juhatuse liige Siim Juks.
Arvamused
  • 21.05.25, 13:00
Tarmo Ulla: kellele anda, kellele mitte? Paneme laenureeglid paika!
Krediiditeaberegister on pool rehkendusest – vajame ka selgeid reegleid laenuandjatele, mis sisaldaksid muu hulgas laenu teenindamise piirmäära, kirjutab Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 06:00
Eelarves saab löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele