Professionaalsus ja pühendumine jääb tööle kandideerimistel sageli kiire digiprügi ja müra varju, kirjutab suhtekorraldusfirma Optimist Public partner ja strateeg Mari-Liis Ahven.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:
- miks Mari-Liis Ahvena hinnangul kaotab AI kandideerimisel just need omadused, mis inimese päriselt huvitavaks teevad;
- kuidas paistab värbajale välja, et kandidaadi töö või konkursiülesanne on muutunud liiga geneeriliseks;
- milliseid oskusi ja hoiakuid peavad tööandjad Ahvena sõnul praegu noorte puhul kõige olulisemaks.

- Murekoht on just tehislik väärtusloome, mis muudab ka austuse tehislikuks, ütleb Mari-Liis Ahven.
- Foto: Optimist Public
Noorte tööturg saab kevad-suvisel ajal rohkelt tähelepanu, nii head kui ka kriitilist. Konkurents on tihe, kandideerijaid palju, värbamisprotsessid töömahukad nii ettevõtetele kui ka kandideerijatele. Ikka ja jälle tekib küsimus, kas töö leidmine on muutunud keerulisemaks, kelle tase on tõusnud, kelle oma langenud? Või eestlasele omaselt: kes on süüdi?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tehisaru teemal levib hirm, et kohe-kohe kaovad tuhanded töökohad. Päris nii asjad ei ole, pigem on tehislik mõistus teinud aega juurde inimlikkusele, leiavad Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele vastanud.
Me ei ole uppumas tehisaru lurri, vaid oleme keset ajaloo suurimat kullapesu, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.