• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,79
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,79
Kinnisvaraarendus on kvalitatiivse muutuse teel- buumiaegne „priuh-prauh“ lähenemine enam ei müü. Lisaks kiirkorras ehitamisele tuleb ka rohkem ajusid kaasata, vastasel juhul kukub projekt läbi.
Olgu kohe alguses selguse huvides ära öeldud- jutt käib elukondliku kinnisvara arendamisest. Äripindade rajamise osas on ajud õigel kohal olnud enamasti ka varasematel aastatel.
Eesti elukondliku kinnisvaraarenduse põhimureks on olnud aastaid tarbijakesksus. Täpsemini selle puudumine. Selle asemel, et reaalselt lõpptarbija huvidele tähelepanu pöörata, on arendaja lähtunud lühiajalisest müügiedust. Nüüd ongi tulemus käes- läbimõeldud projektid leiavad tasapisi, kuid siiski stabiilselt ostjaid, kontseptsioonita ja hingeta arendusprojektid aga ligunevad pooltühjalt ehitusplatsidel.
Vaadakem nende poole, kes hoolimata raskest ajast on suutnud müügitempot hoida.
Esimesena meenub NCC, ehkki nende aktiivne arendustegevus küll kahjuks on hetkel Eestis peatatud. Kahjuks seetõttu, et tegemist on ühe vähese arendajaga, kes tõepoolest kvaliteeti suutis pakkuda- seda nii ehituslikus kui keskkonna mõistes. Esimene arendaja, kes oli ka oma tootes nii kindel, et andis seadusega ettenähtud 2 aastasele ehitusgarantiile juurde lisa-aasta.
Merko päikesepaneelimaja Kristiine linnaosas on esimesi linnukesi Eesti ökovõõras taevas. Loomulikult müüdi maja ka tollal uskumatuna näiva hinnaga välja. Just sellist lähenemist ongi rohkem vaja. Tegemist on ilmselgelt ühe tõsisematsorti katsega tänase turuolukorraga sulanduda ning liikuda rohelisema keskkonna suunas, kasutades tehnoloogia arengut kokkuhoiu nimel.
Tublisid arendajaid on turul veel kümneid, kindlasti ei saa labidaga lüües öelda, et Eesti kinnisvaraarendus on läbinisti alla käinud. Küll aga tasub täna kinnisvaraarendust planeerivatel isikutel tõsiselt kaaluda, kas nad suudavad ja tahavad luua lisandväärtust, mis loodavast projektist ainulaadse teeb ning kahtlustest paranoia äärele viidud ostja usalduse võidab. Kui tahe või oskus selleks puudub, tasub ehk natuke veel järelemõtlemisaega võtta. Muidu saame paar tondilossi jälle linnapilti juurde. Ning nende muutmine elamiskõlbulikuks keskkonnaks on juba väga raske töö, mis võib äriliselt põhjendamatult palju lisakulusid tuua.
Üheks konkreetseks võimaluseks eduka kontseptsiooni loomiseks, jättes otseselt mainekuvandi loomise välja, on tihedam (loe: leplikum)koostöö arendajate ja arhitektide ning arendajate ja kohalike omavalitsuste vahel. Just arhitektid loovad keskkondi, kohalikud omavalitused jällegi loovad infrastruktuuri ja jäävad peale arendaja lahkumist kogu süsteemi nö ülalpidajaks. Selliseid partnereid, kellega ühine planeerimine ainult kasuks tuleb, on tegelikult veelgi, kuid jäägu nende välja nuputamine juba iga arendaja enda kodutööks.
Lühidalt- kinnisvaraarendaja ei saa enam lähtuda vaid matemaatikast. Erinevate huvigruppide kaasamine ja nende ettepanekutega arvestamine, isegi kui see esmapilgul veidi kallim tundub, on tulevase jätkusuutliku kinnisvararenduse edu võti.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele