• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
1944. aasta lõpus Belgia pinnal Ardennides alanud offensiiv, mida inglise keelt kõnelevas ilmas tuntakse Bulge´i lahinguna, oli Teise maailmasõja lõpu üks kuulsamaid lahinguid läänerindel ning ühtlasi  mõlemalt poolt ka meeleheitlik püüe varude uuendamiseks, meenutab Euroopa ühist eelarvepoliitikat käsitlevas kolumnis riigikantselei EL asjade direktori asetäitja Klen Jäärats.
Muidugi mitte ressursside puudus aga ennekõike eesmärkide erinevus defineeris ka selle osa toonasest konfliktist. Vähem inimesi teab vast, et kaasaegne sõna „eelarve“ on viidatud toponüümiga samast ladina tüvest (bulga). Sellest sai vanasse prantsuse keelde ja sealt omakorda maakeeli tõstetuna „kompsuke“ (bougette), mis Albionil teisenes omakorda kotiks, millega eelarve-ettepanekuid parlamenti viidi (budget).
Viimane samm ise – parlamentaarne protsess, mida ka meie Riigikohus hiljuti ESMi asjas rõhutas - oli juba oluline demokraatia võit seisusliku korra üle, mille puhul toodetud heaolu ühiskonnas mõnevõrra teistel alustel ümber jagati. Seitse kümnendit hiljem Belgias aset leidnud sõnalahing iga demokraatlise kehandi ühe keskseima dokumendi ehk eelarve üle ei sisaldanud enam radikaalselt erinevat visiooni ressurssidest ega eesmärkidest.
Enam kui kaks aastat ja viimasel sirgel enam kui ööpäeva jutti kestnud läbirääkimised olid väga pingelised. Suurusjärgu mõttes (1 % GNIst) oli siiski tegemist pigem võitlusega „kompsukese“ pärast, mille keskne siht oli pigem sissemaksjate poolt määratud lõige eelarvekuludesse (täiendav lõige 15-30 mld EUR). Taoline eesmärgivalik ei ole üldiselt valdavale enamusele imekspandav – isegi peamiste saajate poolel -, arvestades nii tänaseid puudujääke kui võlatasemeid isegi väga rikaste riikide puhul (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus toimub 20 riigi suhtes, makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduur 12 riigi suhtes). Mööngem, mõningate mööndustega, et see on tänane suurim probleem ja väljakutse, seejuures kuidas seda teha nii, et unistuste kõrval ei kärbitaks ka tulevase kasvu allikaid.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele