• OMX Baltic−0,27%313,82
  • OMX Riga0,07%950,88
  • OMX Tallinn−0,15%2 144
  • OMX Vilnius−0,36%1 500,64
  • S&P 5000,72%7 730,99
  • DOW 300,2%53 569,44
  • Nasdaq 1,57%26 541,35
  • FTSE 100−0,79%10 792,54
  • Nikkei 225−0,2%66 131,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%100,08
  • OMX Baltic−0,27%313,82
  • OMX Riga0,07%950,88
  • OMX Tallinn−0,15%2 144
  • OMX Vilnius−0,36%1 500,64
  • S&P 5000,72%7 730,99
  • DOW 300,2%53 569,44
  • Nasdaq 1,57%26 541,35
  • FTSE 100−0,79%10 792,54
  • Nikkei 225−0,2%66 131,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%100,08
Jahimeestele teevad suhted välismaalastest metsa suuromanikega väga muret, kirjutab Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts. 
Erametsa Liidu poolt korraldatud jahikeeluaktsioonis on metsafirmade osa 94% jahikeelualusest pinnast. Asjaolu, et kümnest suuremast jahikeelu kehtestanud firmast enamus kuulub välismaalastele, annab samuti aimu, et jahikeelu aktsioonis osalejate taga pole mitte Eesti talupojad vaid väliskapital.
Näiteks 14.02 Äripäevas pikemalt mainitud rootslasele Jonas Wahlströmile kuuluv Metsnik OÜ on praegu üks kahest suuremast keelajast. Ta on keelanud jahi circa 20 000 hektaril, mis on peaaegu kaks korda suurem Eesti keskmisest jahipiirkonnast.
Õhus on tajutav risk, et varsti pole kohalikel jahimeestel enam metsa asja. Sama muret tunnevad paljud väikemaaomanikud, kes on viimasel ajal jahimeestele toeks tulnud. Nii mõnigi jahindusorganisatsioon on kurtnud, et ei saa välismaalastest omanikega ühendust, et lepingute suhtes läbi rääkida.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele