Eesti vajab iseseisvat majandust

Peale selle tuleks vähendada riigi palgal olevate isikute arvu. Töö kaotanud riigiteenistujad tuleks ümberõppe ja koolituste kaudu suunata eraettevõtlusesse, kas tööliseks või ettevõtjaks. Praegu töötab erasektoris umbes380 000 inimest ja riigiteenistujaid on 157 000, kuid koos töövõimetus- ja vanaduspensionäridega peab erasektor kindlustama sissetuleku ligikaudu 550 000 inimesele. Erasektor ei suuda nii palju maksutulu tekitada, et lõpmatuseni kõigi vajadusi rahuldada.

Koondatud ametkondade arvelt tuleks tõhustada e-riiki, mis on seniajani olnud vaeslapse rollis, sest mida paremaks on läinud e-riik, seda rohkem on ametnikke juurde palgatud. Tiigrihüpe, millelt oleme imesid oodanud, maandus valitsuse töölauale e-valitsusena. E-riigilt ja Tiigrihüppelt on aeg midagi lootma hakata.IT-sektori arendamisel võiks riik võtta enda kanda tehnoloogiamesside korraldamise, mis tooks Eestisse maailmatasemel firmasid oma arendusi, tooteid ja ideid tutvustama. Nii muutub eestlastel lihtsamaks kontakte luua.Samuti võiks riigiasutused (näiteks EAS, PRIA) pöörata tähelepanu sellele, et firmad, mis neilt toetusi saavad, saaksid lisaks rahale ka teadmisi, kuidas teha müügitööd nii, et nad suudaks uusi turge vallutada.

Riik võiks pakkuda ettevõtjatele tasuta motivatsioonikoolitusi ja seminare. Tihtipeale nokitseb ettevõtja omaette, raatsimata motivatsioonikoolituste peale raha kulutada. Kui ta mõnele sellisele koolitusele või seminarile tasuta kohale meelitada, võib ta saada psühholoogilise tõuke maailma vallutada. Pealegi saab ettevõtja koolitusel või seminaril kokku omasuguste ettevõtlike inimestega ja loob suhteid.

Riik võiks ka luua IT-firma, mis võtaks ette maailmavallutuslikud plaanid. Riigil on investeerida rohkem raha ja võimalused riske maandada. Kuid lisaks sellele tuleb riigisektori kulutusi tõhusamalt suunata. Palju on räägitud lastetoetuste vajaduspõhisest maksmisest, kuid tegudeni pole jõutud. Ka muud toetussüsteemid saavad olla efektiivsemad. Riigi majandamiskulud on viimase kolme aastaga kasvanud 402 miljonilt eurolt 495 miljonile. Võimalusi kokku hoida on palju. Riigi perso­nalikulu on samuti drastiliselt kasvanud: 2010. aastal kulus 533 miljonit, eelmisel aastal juba 572 miljonit.

Riigiettevõtete juhtimisel tuleks sisse viia samasugune vastutussüsteem nagu kehtib eraette­võtete juhtidel. Kui juht viib firma pankrotti, võib ta vanglas lõpetada. See väldiks Estonian Airiga sarnanevaid juhtumeid, kus varem eraettevõtluses edukalt toime tulnud juhid muutuvad riigiettevõttes soss-seppadeks.Lisaks on Eesti riik praegu liiga energiamahu­kas. Riik võiks võtta maailmaturult odavat laenu ja laenata see edasi korteriühistutele fassaadide ja küttesüsteemide renoveerimiseks. Tööstus­ettevõtete loomist soodustaksid investeeringud tööstusparkide infrastruktuuridesse.

Kui poolgi ettepandust ellu viia, võiks Eesti majandussüsteem lähema viie aasta jooksul iseseisvuda ega peaks enam lootma toetuste peale.

Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursil “Edukas Eesti”.