Rull näeb Männiku idees riske ja õppetundi  

Poliitikamaastiku paremtiival tegutsevad hetkel võimuliidus Reformierakond ja IRL. Viimasest välja kasvav Vaba Isamaaline Kodanik (VIK) püüdleb samuti erakonna moodustamise suunas. Pigem parempoolset majanduspoliitikat toetavad  möödunud valimistel riigikogust välja jäänud rohelised ning lagunenud Rahvaliidust koorunud Konservatiivne Rahvaerakond. Pea kõikidel valimistel 3–4 % häältest kogunud Kristlikud Demokraadid on küll juriidiliselt pankrotis, aga välistatud pole nendegi uues vormis taastulek ning tõenäoliselt jällegi valdavalt parempoolsete seisukohtadega. Umbes 0,5 % hääletest kogus viimastel riigikogu valimistel parempoolne Eesti Iseseisvuspartei. 

Ilmselgelt läheb eelolevatel aastatel paremal tiival nii võimekate poliitikute kui neile antavate häälte pärast tihedaks rebimiseks. Mis võiks parempoolse poliitika ülepakkumisega kaasneda?

Täna kehtiva seaduse kohaselt tuleb erakonnal parlamenti pääsemiseks koguda vähemalt  5% valimistel osalenud kodanike häältest. Kõige kurvem oleks stsenaarium, kus nii VIK, Männiku partei, rohelised, rahvuslikud konservatiivid kui kristlased jääksid järgmistel parlamendivalimistel kõik napilt alla valimiskünnise. Hoolimata d'Hondt´i jagaja tasakaalustavast mõjust võiks nii riigikogus esindamata jääda 15 - 20 % (pigem) parempoolselt mõtlevate kodanike häältest. See garanteeriks võimu vasakpoolsele valitsusele.