• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,29%7 708,88
  • DOW 30−0,08%53 527,93
  • Nasdaq −0,54%26 398,39
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,78
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,29%7 708,88
  • DOW 30−0,08%53 527,93
  • Nasdaq −0,54%26 398,39
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,78
Nädala alguses teatas Tallink Grupp, et vahetas umbes seitsmendiku oma laenuportfellist võlakirjade vastu. Ehkki võlakirjade eest makstav intress on pangalaenude omast kõrgem, olen ma kindel, et finantsasutused poleks Tallinki jaoks nii sobivatel tingimustel ja paindlikku laenu andnud. Kui üldse.
Seega soovitaksin vähegi suurematel Eesti laenuvõtjatel küsida investeeringuteks või refinantseerimiseks raha lisaks vahendajatele (pankadele) ka otse investorite käest, kes võivad olla märksa kompromissialtimad.
Ajal, mil keskpankade rahatrükimasinad käivad täitel tuuridel ja intressid on rekordmadalatel tasemetel, teenib hoiuste ja turvaliste valitsuse võlakirjade pealt vaid sandikopikaid. Seda on hakanud ära kasutama ka ettevõtted, mis saavad globaalsetel turgudel praegu raha rekordiliselt soodsatel tingimustel.
Parema intressi nimel vaatavad investorid ka rämpsvõlakirjade või üldse ilma reitinguta firmade poole.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele