• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,29%7 708,88
  • DOW 30−0,08%53 527,93
  • Nasdaq −0,54%26 398,39
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,78
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,29%7 708,88
  • DOW 30−0,08%53 527,93
  • Nasdaq −0,54%26 398,39
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,78
Eestis ei ole mingisugust põhjust hakata riiklike keeldude ja käskudega kaupluste lahtiolekuaegu või kaubanduspindade arvu ja seeläbi müüjate palku reguleerima. Sellised asju välja pakkudes unustatakse, et riiklik sekkumine moonutab isegi õilsate kavatsuste puhul vaba turgu ja selle toimimist, kirjutab Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK) tegevjuht Jaanus Vihand.
Jaekaubanduse teemal on üsna populaarseks saanud sõnavõtud, mis nõuavad riigi sekkumist vabaturu tegemistesse. Kord leiab dotsent, et konkurents kasvatab hindu. Mõne aja pärast kirjutab doktorant, et müüjate palgad on liiga madalad, kuna riigis on kaubanduspinda liiga palju. Üks ütleb, et riik peaks määrama kaupluste lahtiolekuajad, ja teine, et riik võiks paika panna, kui palju tohib üldse kaubanduspinda olla.
Sellest, et kaubanduspinda on liiga palju ja turule rohkem ei mahu, on räägitud juba 2004. aastast, mil lehtedes ilmusid artiklid Ülemiste keskuse hädadest ja Viru keskuse ootustest. Reaalsus on aga see, et kaubanduspinda on aina juurde tulnud ja suures osas on tegu olnud kasumiga opereerimisega. Loomulikult on pidevalt olnud selliseid turuosalisi, kes erinevatel põhjustel „mängust“ välja kukuvad, kuid jaeturg tervikuna on nende aastate jooksul kasvanud peaaegu kaks korda: 2004. aasta 2,3 miljardilt eurolt 4,3 miljardini 2012. aastal.
Ka praegu mahub uut kaubanduspinda turule veel küll ja küll. Juhtub lihtsalt see, et teatud ülitiheda konkurentsiga piirkondades väheneb kindlasti seniste pindade tootlikkus, mis viib aja jooksul omakorda ebafektiivsete pindade sulgemiseni või nende sihtotstarbe muutumiseni. See on täiesti normaalne asjade käik, mida kõikjal maailmas pidevalt ette tuleb.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele