Omavalitsustele osa ettevõtte tulumaksust

Samas kui lugeda kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, siis kohustust või ülesannet ettevõtluse arengule kaasa aidata omavalitsustele kahjuks pandud ei ole. Mida siis saab omavalitsus ettevõtluse heaks teha? Õigeaegselt kavandatud planeeringute kaudu suudetakse ette valmistada maa-alad, kus oleks võimalik ettevõtteid rajada. Samuti sinna juurde kuuluvate taristute planeerimine ja miks ka mitte rajamine. Kahjuks ei ole keskvalitsus valmis ettevõtluse tarbeks omavalitsustele maad andma. Maadega seonduvat hoitakse kiivalt enda käes.

Kõik see nõuab aga omavalitsuselt kulutusi, mida tema tulubaasi kuluarvestusse kantud pole. Seega saab seda teha vaid teiste kohustustes ettenähtud tegevuste vähendamise arvelt.

Kuna omavalitsused on ilmselgelt alarahastatud, siis sõltuvad nad suuresti keskvalitsuse määratud tasandusfondi toetusest. Praegu ei saa tasandusfondist tuge 35 kohalikku omavalitsust (sh Harjumaalt 17 omavalitsust + Tallinna linn). Suuremad tasandusfondist toetuse saajad on just linnad. Ainuüksi see fakt kummutab endise regionaalministri tõmbekeskuste võimekuse näite. Tulu suurenemisel väheneb aga koheselt tasandusfondist saadav toetuse hulk. Seega nokk kinni, saba lahti.

Eesti jätkusuutliku arengu seisukohalt tuleb selle teemaga tegeleda ja ka konkreetsete tulemusteni jõuda, et omavalitsuste tulubaas mitmekesistuks ja tugevneks. Kui tegevusest tõuseks otsest rahalist tuge, siis oleksid omavalitsused ettevõtjatele kindlasti kindlamateks koostööpartneriteks.