• OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,03%7 340,53
  • DOW 30−1,64%50 759,42
  • Nasdaq −0,74%24 328,38
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 2250,36%59 069,44
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,03%7 340,53
  • DOW 30−1,64%50 759,42
  • Nasdaq −0,74%24 328,38
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 2250,36%59 069,44
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Äripäev on püüdnud jätta muljet, et maksuametnikud on metsas ringlemas ning marjulisi taga ajamas, kirjutab maksuameti kontrolliosakonna juhataja Jaanus Värk.
Tegelikkus on siiski teine. Marjuline ja seeneline ei pea kartma, et tema korjatu maksuhaldurile huvi pakub. Kogu saagi saab moosiks keeta või värskelt ära süüa. Ja seda täiesti maksuvabalt.
Ühtegi korilast pole maksu- ja tolliamet seega luubi alla võtnud. Koguseid peavad tõepoolest üles märkima metsasaaduste kokkuostjad, et vajadusel selgitada ostetud koguste päritolu. See on seotud maksu- ja tolliameti ülesandega tagada ettevõtetele võrdne konkurentsikeskkond - selle jaoks vajadus marjulistega suhelda aga puudub.
Kui marjuline otsustab, et saaki on rohkem, kui ta suudab tarbida, ning läheb seda turule müüma, siis tuleb kehtiva korra järgi saadud tulu muidugi deklareerida. Nagu teiste kaupadegi puhul. See ei ole midagi uut, tulumaksuseadus kehtib juba 2000. aastast. Seega maksuhalduri tegevuses mingisugust praktilist muutust selle suvega antud teemal toimunud ei ole.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele