Ärge tänitage EASi kallal

Jah, muidugi, EASis on viimastel aastatel toimunud palju negatiivset: poliitiline korruptsioon ja võitlus mõjuvõimu pärast, bürokratiseerumine jne. EASi kaudu liikunud raha on suur. Paraku varastatakse ka palju vanemates ja läbipaistvamates demokraatiates osa avalikku raha ikkagi lihtsalt ära. Ida-Euroopas varastatakse ilmselt suurem osa ja häbitumalt kui Lääne-Euroopas.

Sellele vaatamata on EASi päris kindlasti vaja. Küsimus on ainult selles, kuidas seda paremaks teha. See ei tähenda, et kõik peaksid vaikima. Praegu, mil uus juhtkond olukorda analüüsib, peavad EASi sidusrühmad muidugi aktiivselt sõna võtma avalikkuses, kuid kõigile oleks kasulik, kui need sõnavõtud oleksid konstruktiivsed ja realistlikud. See käib ka ajakirjanduse kohta – nagu arvamus tuleks eraldada uudisest, tuleks arvamusest eraldada tänitamine.

Minu ootus EASile on: vähem rahalisi toetusi, rohkem tuge. Indrek Neivelt on kirjutanud: “Tuleb lahti saada moonaka mentaliteedist. Meil on peale kasvanud uus põlvkond ettevõtjaid, kes elatavad ennast toetusrahadest.”  See on tõsi. Kui EASi hakatakse nägema eraldiseisva turuna ning disainima ärimudeleid bürokraadist toetusandjat (mitte turgu ja tarbijat) silmas pidades, siis on asjad halvasti.

Kolmandaks on keeruline saada välisturgude kohta infot ning EAS võiks olla peamine teave distribuutor, kelle vahendusel eksportiv ettevõte saaks teda huvitava turu kohta kvaliteetset, kaasajastatud ning kasulikku infot.

Kindlasti kõigi nende asjadega tegeletakse, aga selle kõrval terve nimekirja jumal-teab-millega, mis pole enam missioonikriitiline. Nüüd ongi vaja, et uued juhid selle pikaks veninud nimekirja lühemaks teeks.

Ideaalne EAS on valmis siis, kui sealt pole enam midagi ära võtta ilma Eesti majandust oluliselt kahjustamata