• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Kukkunud nafta hind, sektori liidrite kasinavõitu kvartalitulemused ja järgmise kvartali vähelubavad väljavaated on tõuganud päikese­energia aktsiad viimase aastaga korralikku miinusesse.
SolarCity töötajad paigaldavd päikese­paneele ühe eramaja katusele Californias Los Angelese lähedal.
  • SolarCity töötajad paigaldavd päikese­paneele ühe eramaja katusele Californias Los Angelese lähedal.
  • Foto: Bloomberg
Kommentaar
Kuidas roheliselt investeerida?LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi:LHV klientide seas on vaieldamatult populaarseim aktsia Vestas Wind (VWS, Taani tuulikutootja – toim), kuid viimasel ajal on palju kaubeldud ka pärast majandustulemusi suure languse läbi teinud Canadian Solari (CSIQ) aktsiaga.Lisaks on ka sellised sümbolid nagu ASTI (Ascent Solar Technologies), JASO (JA Solar Holdings) ja SCTY (SolarCity Corporation).Mõni aeg tagasi kaubeldi väga aktiivselt First Solari (FSLR) aktsiaga, kuid praegu on kliendid selle suhtes äraootavad. Indeksfondidest võiks vaadata selliste sümbolite poole nagu TAN ja KWT.Laiemalt võiks rohelise energia puhul panustada indeksfondidesse Market Vectors Global Alt Energy ETF (GEX) ja PowerShares Global Clean Energy ETF (PBD).
Samal ajal kui poolt tuhandet USA suurimat ettevõtet koondav S&P 500 aktsiaindeks on tänavu kerkinud 11%, sumpab 34 päikeseenergia sektoris tegutseva ettevõtte käekäigust tulu saav börsil kaubeldav fond Market Vectors Solar Energy ETF (KWT) aasta lõikes 5,33% sügaval punases ja on märtsi tipust kukkunud pea 37%.
Vaid veidi paremini on läinud üleilmselt 29 päikeseenergia ettevõtet koondaval Guggenheim Solar ETFil, mis kaupleb New Yorgi börsil sümboli TAN all ja on suutnud end aastaga veidi üle 4% plussi vedada. Aasta tipust on aga seegi börsil kaubeldav fond kaotanud ligemale 40%.
Tugev USA dollar, tõik, et energia eest tuleb välja käia üha vähem ja nafta hinnale ei näi lähiajal just palju tõusulootust, on pannud ka teist liiki taastuvenergiat tootvate ettevõtete aktsiate hoo raugema – vaid vähesed kogu sektorile nägemust võtvad fondid on aasta lõikes plussi jäänud. Needki õhkõrnalt.
Tasub teada
Kuidas aktsiaid osta?Aktsiaid saab osta kõigi peamiste Eestis tegutsevate pankade vahendusel. Kui pank ei võimalda soovitud aktsiaid osta, tasub soovist teada anda oma maaklerile, kes selle võimalusel ostu­nimekirja lisab.Teenustasud:
SEB pank: tasu 0,2% tehingusummalt + 14 eurot
LHV pank: teenustasu 11 eurot + 0,3%
Nordea pank: soetamiskulu privaatpanganduse klientidele 0,2% tehingumahust ja minimaalselt 20 eurot
Swedbank: soetamiskulud kauplemiskonto kaudu minimaalselt 14,06 eurot või 0,15% tehingusummast
Danske Bank: teenustasu 0,25% ja minimaalselt 31,96 eurot
Allikas: Äripäev, pangad
Odav ostukoht. Hoolimata nigelavõitu aastast, näevad paljud analüütikud siiski päikese­energiaaktsiatele pikaajaliselt võimast kasvupotentsiaali. Maailma suurimad majandused Hiina ja USA on lubanud lähima aastakümne perspektiivis fossiilkütuste heitkoguseid kõvasti kärpida ja kuigi päikeseenergia on vaid üks osa kõigist võimalikest taastuvallikatest, räägivad paljud näitajad selle kasuks.
Tegemist on kõige odavama energialiigiga, mis ei vaja teiste taastuvallikatega võrreldes üüratult suuri investeeringuid. Plussiks on ka ajapikku vähenevad seadmete kulud ja riikide antav tugi.
Rahvusvahelise Energiaagantuuri (IEA) teatel võiks 2050. aastaks saada päikeseenergiast peamine elektriallikas. IEA raporti järgi võiksid foto­galvaanilise päikeseenergia süsteemid selleks ajaks moodustada kuni 16% maailma elektrist ja päikesesoojusenergia omakorda 11%.
Agentuuri tegevdirektori Maria van der Hoeveni kinnitusel on just kiire paneelide ja süsteemide kulude langus avanud päikeseenergiale lähikümnenditeks uusi perspektiive. Alates 2000. aastast moodustavad fotogalvaanilised paneelid kõige kiiremini kasvava taastuvenergia tehnoloogia maailmas. Samal ajal moodustab päikeselt saadav energia üleilmselt kasutatavast energiast tänini alla 1%.
Pikaajalisele investorile, kel piisavalt külma närvi sektorit iseloomustavale ülisuurele volatiilsusele vastu panna, pakub praegune hinnasula kahtlemata üsna hea ostuvõimaluse.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele