- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,03%7 674,94
- DOW 30−0,22%53 459,93
- Nasdaq −0,14%26 115,56
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,33
- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,03%7 674,94
- DOW 30−0,22%53 459,93
- Nasdaq −0,14%26 115,56
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
iPhone, mis muutis maailma
Esimene iPhone tuli müüki 29. juunil 2007. Sellele järgnenud nutitelefonide revolutsioon on maailma igaveseks muutnud.
Kuid eelkõige on iPhone muutnud Apple'it, transformeerides suhteliselt väikse Silicon Valley ettevõtte kõige võimsamaks hiiglaseks, mida kaasaegne maailm näinud.
iPhone oli avalikustamise ja turule jõudmise hetkel suur hitt, kuid keegi ei osanud prognoosida nutitelefonile osaks saanud edu. 10 aastat hiljem on tegu ühe kõigi aegade populaarseima tootega, iPhone'e on müüdud umbes 1,3 miljardit tükki ja see on Apple’ile toonud sisse üle 800 miljardi dollari.
Gigandi koorem
Selle aja jooksul on Apple'ist saanud maailma kõige suurema turuväärtusega börsifirma, nende vaba raha hulk on paisunud üle veerand triljoni dollari ning firma teenuste äri on iPhone'i toel samuti hiiglaslikuks paisunud.
Suur kasv on tekitanud Apple'ile ka raskusi. Investorid, fännid ja kliendid nõuavad uusi tooteid ja innovatsiooni ning firma on kaotanud oma imidži väiksest, peksupoisi staatuses olevast firmast, mis tootis nišiarvuteid ja lahedaid väikseid muusikamängijaid.
iPhone'i edu on muutnud Apple'i peaaegu täielikult sõltuvaks vaid ühest tootest, sest iPhone moodustab umbes kaks kolmandikku firma käibest. Varasematel perioodidel tõi enamuse Apple'i käibest MacBooki arvutid, järgneval perioodil iPod ning veel viis aastat tagasi oli iPadi osakaal Apple'i käibes suur. Praeguseks on kõigi nende toodete osa Apple'i kogukäibes marginaliseerunud ning iPod pea täielikult haihtunud.
Üllatuslikult või mitte, aga Apple'i teine kõige suurem käibesegment on teenused. Algselt oli Apple'i kaasasutaja Steve Jobs lausa vastu rakenduste avamisele kolmandatele osapooltele, kuid 2008. aastal avati App Store ja Apple hakkas iga rakenduse ostu pealt 30% vahelt võtma.
Apple pole enam endine
Sellest ajast peale on Apple'il registreeritud üle maailma umbes 16 miljonit rakenduste arendajat ning App Store on käibena sisse toonud hinnanguliselt 100 miljardit dollarit. Lisaks rakenduste poele on firmal mobiilmaksete süsteem Apple Pay ning Spotifyle kõige tõsisemat konkurentsi pakkuv Apple Music. Apple'i teenused on viimaste aastate jooksul firma kõige kiiremini kasvav haru.
Apple'i edu illustreerib kõige paremini Aasia, kus firma on massiliselt turgu võitnud. 2006. aastal teenis Apple Aasiast, ilma Jaapanita, 7% käibest. Eelmisel aastal moodustas ainuüksi Hiina 23% kogu käibest ja andes Apple'ile rohkem raha kui näiteks Coca-Cola terves maailmas.
Meeletu kasvuga kaasaskäimiseks on firma pidanud massiliselt inimesi palkama. 2006 aastal oli palgal umbes 18 000 inimest, kuid praeguseks on töötajate arv paisunud umbes 116 000ni. Töötajaskonna kokkutoomiseks ehitas Apple Silicon Valley linnas Cupertinos 5 miljardit dollarit maksva lendavat taldrikut meenutava hiiglasiku uue peakontori, kuhu praegu sisse kolitakse.
Hetkel kuum
Muutusi on ka firma juhtimises. 2011. aastal suri Steve Jobs, kes tõi Apple'i põhimõtteliselt pankrotist välja ning kogus kultusliku jälgimise tehnoloogiamaailmas. Jobsilt võttis juhtohjad üle firmas pikalt töötanud tarneahela ekspert Tim Cook. Cooki ülesanne oli säilitada Apple'i omane töökultuur aina paisuvas ettevõttes ning samal ajal tuua turule uusi tooteid ja teenuseid, mida investorid ja kliendid valjuhäälselt nõudsid.
Kuid varem firmas töötanud inimeste sõnul on Apple paratamatult muutunud. Aastatel 2000 kuni 2012 Apple'is töötanud Alan Cannistraro ütles intervjuus The Wall Street Journalile, et pärast peaaegu pankrotti minekut 1990ndate keskel üritas Apple midagi tõestada.
Maailm pole enam endine
“Tundsime, et peame maailmale midagi tõestama, sest me olime n-ö nõrgemad (underdogs),” märkis Cannistraro, kelle sõnul uutel töötajatel enam sama mentaliteeti ei ole ja Apple'i töökeskkond on läinud missioonitundelt rohkem tegevuspõhiseks.
Kuigi Apple on maailma suurima turuväärtuse ja rahakotiga ettevõte, siis muresid neil jagub. 2016. majandusaastal kahanes iPhone'i käive esimest korda alates nutitelefoni turule toomisest ja firma on hakanud Hiinas karmis konkurentsis turuosa kaotama. See on suurendanud survet, et sügisel turule toodav uus iPhone peab olema vägevam kui eales varem, et meelitada inimesi uut telefoni ostma.
Cook on viimased neli aastat üha lubanud uusi fantastilisi tooteid, kuid paljude hinnangul on ta neid lubadusi järjepidevalt murdnud. Kõigi prognooside kohaselt tutvustab Apple septembris uut iPhone'i, mis kuulujuttude järgi on lausa kolmes versioonis. Oleks kerge liialdus öelda, et Apple'i tulevik sõltub iPhone'i edust, kuid väga vale see hetkel ei ole.
Praegu me ei tea isegi, milline järgmine iPhone on, veel vähem, mida järgnevad 10 aastat nii iPhone'ile kui Apple'ile toovad. Olgu me Apple'i fännid või kriitikud, tuleb igal juhul au anda firmale, mis suutis luua ajaloo ühe populaarseima toote ja muutis sellega täielikult maailma.
Hetkel kuum
Podcastid
Enimloetud
2
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele