Passiivse investeerimise tulevik – kommunism

Hänni sõnul jääb aga börsiettevõtteid vähemaks ning seetõttu on tehnoloogiasektori ettevõtetesse õigel hetkel üha raskem investeerida. „Paljud potentsiaalsed ettevõtted ja hea tehnoloogia võetakse üle nii, et firma ei jõuagi börsile ning keegi teine sinna juurde ei pääse,“ märkis ta. „Üha enam tahetakse selliseid ettevõtteid osta varajases faasis ja näiteks ühisrahastuse abiga,“ ütles Hänni.

Regioonide lõikes nähakse potentsiaali aga seal, kus on kõrgem risk. „Risk ja tootlus käivad käsikäes, seega on suurema riskiga regioonid tulusamad,“ nentis ta. „Arenevad regioonid võiksid olla see suund, kuhu vaadata,“ arvas Vähi.

Kõige suuremat ohtu nähakse regioonides, mida on tugevalt mõjutanud keskpankade sekkumine.

Samuti soovitavad investorid rahapaigutamise otsuse tegemisel arvestada investeerimisobjekti võlatasemega. „Tavaliselt ei kasutata laenusid otstarbekalt, vaid ostetakse võlakirju tagasi või makstakse juhatusele preemiat,“ ütles LHV aktiivselt juhitud pensionifondide fondijuht Romet Enok. „Seega tasubki alati vaadata, milline on ettevõtte võlatase ning siis, milline on nende klientide võlatase.“

Eestisse investeerimist peab aga Enok potentsiaalikaks. „Fondide ja investorite eesmärk on kasumi teenimine, Eestil on vähe võlga ning see muudab meid atraktiivseks,“ arvas ta.