Nafta hind langes kolmandat nädalat järjest, kuna Euroopa Liit kaalub Venemaa toornafta oodatust kõrgemat hinnapiirangut ja nõudluse väljavaateid ohustab majanduskasvu aeglustumine.
Gazpromi naftatöötlemistehase korstnad Omskis tossavad. Euroopa Liit arutab Venemaa nafta hinna ülempiiri kehtestamist 65 ja 70 dollari vahel barrelist.
Foto: Reuters/Scanpix
Brent kauples alla 85,5 dollari barreli eest, mis tähendab, et ülemaailmne võrdlushind on sel nädalal langenud rohkem kui 3%. Euroopa peab endiselt läbirääkimisi selle üle, kui range peaks olema ülempiir, ja see toob esile liikmesriikide erimeelsused.
Euroopa Liit kaalub Vene toornafta hinnalae sättimist 65–70 dollari vahele barreli kohta, mis oleks seega lähedane hinnaga, millega Venemaa praegu oma maavara müüb ega vähendaks seega ka Vene riigi sissetulekuid.
Aasia aktsiaturud tõusid kolmapäeval, kuid nafta ja dollar langesid, kuna sagenevad COVID-19 juhtumid Hiinas tekitavad hirmu uute sulgemiste ees, mis võivad aeglustada maailma suuruselt teise majanduse taasavamist. Investorid ootavad pingsalt Föderaalreservi novembrikuu protokolli.
Eesti investorid panustasid Leedu kinnisvarahalduse ja inseneeriteenuste grupi Civinity võlakirjaemissiooni 2,37 miljonit eurot, mis moodustas ligi viiendiku kogu kaasatud summast. Ettevõte kaasas emissiooniga kokku 13,54 miljonit eurot, mis on kontserni ajaloo suurim ühe emissiooni tulemus.