Viimane märkimispäev: Eesti võlakirjal on välismaiste ees nii plusse kui miinuseid
Kas saab spekuleerida? Eksperdid selgitavad
Eesti võlakirja esimeseks tugevaks plussiks välismaiste konkurentide ees on väike nominaalväärtus, mis teeb selle ostjale lihtsasti kättesaadavaks, aga on ka puudusi.
1939. aasta kevadel, kui Euroopa kohale kogunesid tormipilved ja maailmajagu tardus suure sõja ootuses, andis Eesti kiirkorras välja esimesed riigisisesed laenuvõlakirjad, võlg aga jäigi ajalooratta pöördudes tagasi maksmata.
Võlakirjad muutuvad populaarsemaks ja hetkel on Balti börsil märkimisel kolm võlakirja: riigivõlakiri, Modera ning DelfinGroupi võlakiri. Äripäev uuris investoritelt, mida tasub nende puhul silmas pidada.
Modera võlakiri pakub 11% intressi, kuid see on kulu aktsionärile. Vastu pakutakse aastaga kahekordset kasvu, kinnitas ettevõtte tegevjuht Raido Toonekurg tänases investor Toomase tunnis.
Eile avaldatud uudis, et ka minusugusel lihtsurelikul on võimalik riigile laenu anda, teeb mulle kahtlemata head meelt, samas vaatab mulle halastamatult otsa enda märksa kõrgemale seatud tootluseesmärk.
Leedu hoonete hoolduse, inseneri- ja tehnoloogialahenduste kontsern Civinity alustas uue võlakirjaemissiooni avalikku pakkumist, millega soovib kaasata kuni 8 miljonit eurot, eesmärgiga laiendada äritegevust Eestis ja rahastada kokku kolme ettevõtte omandamist.