• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,24%7 712,17
  • DOW 30−0,04%53 550,68
  • Nasdaq −0,44%26 424,24
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,24%7 712,17
  • DOW 30−0,04%53 550,68
  • Nasdaq −0,44%26 424,24
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Kui pole võimalik liituda tsentraalse ühiskanalisatsiooniga ning puudub ka ühisveevärk, siis tähendab see seda, et peab ise oma puurkaevust vee majja toimetama ning vastutama ise ka oma reovee kohtkäitluse eest. Reovee kohtkäitluse jaoks on kolm võimalust: kogumismahuti, septik või omapuhasti ehk biopuhasti.
Tõsi on see, et isegi naabri kuivkäimla või puudulik reoveesüsteem võib rikkuda lähedal asuvate kaevude vee
  • Tõsi on see, et isegi naabri kuivkäimla või puudulik reoveesüsteem võib rikkuda lähedal asuvate kaevude vee
  • Foto: Free great pictures
Pipelife annab vastused küsimustele, miks on oluline reovett käidelda ning mis erinevused on nendel kolmel puhastuslahendusel.
Olulisim on meeles pidada, et reovee käitlemisel tuleb jälgida, et saasteaineid ei satuks pinna- ega põhjavette, mis on üldjuhul ka joogivee allikaks. Kaevuvee kvaliteet sõltub suures osas reoveekäitlusest, pinnasest ja pinnavee liikumisest.

Reovesi võib jõuda kaevuvette ja naabrid tülli ajada

Keskkonna säästmisele mõeldes tuleb rohkem tähelepanu pöörata reovee vastutustundlikule käitlemisele. Pinnas ise ei suuda alati kogu reovett filtreerida ning majapidamises kasutatavad kemikaalid saastavad keskkonda. Vastutustundlik reoveekäitlus on oluline kõikjal, sest joogivee kvaliteet sõltub sellest otseselt ̶ seos nende kahe vahel on märkimisväärne.
Septiku puhastusefektiivsust mõõdetakse septikst väljuvas vees oleva orgaanilise aine massi järgi.
Septikus ei toimu orgaanilise aine lagundamise kontrollitud protsessi, seega on biopuhastist väljuv vesi oluliselt puhtam võrreldes septikust väljuva veega.

Biopuhasti on kui isiklik reoveepuhastusjaam

Võrreldes septiku või kogumismahutiga on biopuhasti nagu isiklik reoveepuhastusjaam – mikroorganismid, mis lagundavad reovees olevad orgaanilised ained, puhastavad heitvee. Mikroorganismidele loob biopuhastis sobivad elutingimused reovee õhustamine. Selle tagajärjel lagundatakse väga suur osa orgaanilisest ainest veeks ja süsihappegaasiks.
Tavalise kodukeemiaga saab biopuhasti hakkama, kuid kuna biopuhastis elavad mikroorganismid, tuleb agressiivse kodukeemiaga olla igal juhul ettevaatlik. Kanalisatsiooni ei tohi kindlasti visata ravimeid, eriti antibiootikume.
Kui biopuhasti järele paigaldada imbväljak, siis on ka selle eluiga tõenäoliselt tunduvalt pikem kui septiku puhul. Seda põhjusel, et biopuhastist väljuv heitvesi sisaldab palju vähem orgaanilisi aineid. Ühtlasi võib biopuhastis töödeldud vett, kooskõlastatult omavalitsuse ja vajadusel teiste ametkondadega, ka otse kraavi või veekogusse juhtida.

Iga toode, mida biopuhasti nime all müüakse, ei ole biopuhasti

Biopuhastil peab olema Euroopa Liidus kohustuslik CE-märgis ning see peab olema läbinud kõik vajalikud laborikatsed, eelkõige puhastusefektiivsuse mõõtmise.
Efektiivsemad biopuhastid töötlevad puhastusprotsessis tekkinud aktiivmuda ja heljumit uuesti, pumbates selle tagasi eelmisesse kambrisse ja puhastusprotsessi uuesti käivitades.
Biopuhastiga on tegemist juhul, kui bioloogiline puhastus toimub enne reovee imbväljakusse juhtimist, vastasel juhul on tegemist septikuga.
Enamik biopuhasteid toimib reovee õhustamise põhimõttel, seega peab biopuhastis olema aeraator koos kompressoriga, et mikroorganismid saaksid eluks vajalikku õhku.
Puhasti korpus peaks olema tugevast polüetüleen HDPE plastist. Näiteks klaasplast on suhteliselt rabe materjal, mida võib paigalduse või ekspluatatsiooni käigus kahjustada. HDPE plastik on vastupidav ja inertne materjal, ei erita loodusesse kemikaale ja peab vastu agressiivses keskkonnas. Tasub eelistada monoliitse korpusega puhasteid, kus kõik ühendused on kokku keevitatud.

Biopuhasti ostmisel lähtu vajadusest

Biopuhasti puhul räägitakse puhastusvõimekusest, aga mahuti ja septiku puhul mahutavusest. Puhastusvõimekuse ühik on liitrit ööpäevas ja mahutavust mõõdetakse kuupmeetrites – seega tuleb biopuhasti valida puhastusvõimekuse järgi.
Valiku tegemiseks tuleb esiteks selgeks teha, kui palju vett majapidamises tarbitakse, et soetada optimaalse suurusega biopuhasti. See on oluline, sest iga puhasti on ette nähtud töötama kindlas koormusvahemikus. Näiteks kui osta 2000-liitrise päevase puhastusvõimekusega biopuhasti, kuid reaalne veetarbimine on 600 liitrit päevas, ei saa biopuhasti töötada piisava efektiivsusega.
Biopuhasti vajab toimimiseks üldjuhul elektrit, kuid ta on võrdlemisi säästlik, enamasti jääb aastane voolutarve mõne saja kilovatt-tunni (kWh) juurde. Elektrikatkestuste puhul tuleks biopuhasti toimist kontrollida.
Biopuhasti puhul määratakse biopuhastist väljuva orgaanilise aine masskonsentratsioon ja koostis.
Biopuhasti tuleb paigaldada sellisesse kohta, kust reoveepaakauto saaks seda tühjendada. Biopuhasti korrektne paigaldus tagab sujuva ja tõrgeteta töö pikkadeks aastateks.
Sageli ei tea inimesed, kui palju nad täpselt vett tarbivad, kuid õige mahuga puhasti valimiseks on see väga vajalik. Sellepärast oleks mõistlik enne puhasti ostmist paigaldada veearvesti. See aitab selgitada, kui palju vett kulub ning ühtlasi saab tuvastada kiirelt muid tarbimisanomaaliad, mis võivad olla indikaatoriks majasisesest veetorustiku lekkest.
Reoveekäitlussüsteemi rajamiseks on erinevad programmid, mille kaudu saab taotleda toetusi nii haja- kui ka tiheasustusaladele reovee käitluslahendusteks - olgu selleks mahuti, biopuhasti või septik.
Olemasolevad toetused tsentraalse torustikuga liitumiseks
TASUB TEADA
Ära viska WC-potti: vatitikke, hügieenisidemeid, meigieemalduspatju, mähkmeid, tampoone, kilekotte, kommipabereid, pakendeid, plastikesemeid, juuksekarvu, kunsthambaid, kondoome, ravimeid, luid, rasva, kohvipaksu, muid toidujäätmeid, majapidamispaberit, närimiskummi, klaasikilde, tuletikke, žiletiteri, mänguasju ega vanu kemikaale.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele