Investeerimine muutub iga aastaga aina mugavamaks ja odavamaks. Kuid mõnes valdkonnas püsib pankade ja fondide monopol endiselt, hoides investorite kulud keskmisest kõrgemal. Usun siiski, et see on vaid aja küsimus.
Kasutan isegi kohalike pankade ja pensionifondide teenuseid, kuid tundub järjest kummalisem maksta rohkem piiratud valiku eest.
Foto: Anti Veermaa
Alates sellest aastast on lahendatud erainvestorite vana probleem – võimalus kasutada investeerimiskonto süsteemis ükskõik millise maakleri teenuseid. Teoreetiliselt oli see võimalik ka varem, kuid nõue deklareerida iga üksik tehing muutis selle variandi sisuliselt kasutuskõlbmatuks. Nüüd on asi tõesti lihtne.
Kuid kui rääkida finantskirjaoskuse kasvatamisest, ei asenda midagi isikliku raha kogemust. Siin on riigil võimalus pakkuda vajalikku toetust Eesti lastele, kirjutab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Dmitri Fefilov.
16. septembril maksab Eesti riik oma võlakirjainvestoritele esimest korda intressi. Kui investor soovib intressitulu maksustamist edasi lükata, on vaja teada väärtpaberikonto numbrit. Kust see üles leida?
Kas maksta fondijuhile kõrget tasu paari hiireklõpsu eest või võtta ohjad enda kätte? Pensionivalikute muutmise tähtaja eel tegi Äripäev ülevaate pensionifondidest, nende tootlustest ja tasudest.
Ajalooliselt välja kujunenud olukord, kus vähem kui 10% osaluse puhul korjatakse dividendidelt topelt tulumaksu, on ajale jalgu jäänud ning väärib muutmist, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen maksueksperdid Kärt Anna Maire Kelder ja Kaido Künnapas.
Kui sageli võib näha ning kuulda, kuidas USA suurfondide poolt on ostetud järjekordne paljutõotav Baltikumi ettevõte, siis ehitusseadmete rendisektoris on lahti rullunud vastupidine stsenaarium – Lätile kuuluv ja Eestis tuntud ettevõte Storent Holding omandas USA ettevõtte ning muutis üleöö oma mänguvälja.