Investeeringute valikul ja kodutöö tegemisel ei tohi teha kompromisse, standardid peavad olema kõrged. Esimesel päeval avastada, et sinu raha eest on autod võetud, ja siis Jaan Tatika masti meestega mürama hakata ei ole sugugi meeldiv. Kui oleksin „Ingli“ enne alustamist läbi lugenud, oleks kenake viiekohaline summa koolirahaks maksmata jäänud.
Autor: Jason Calacanis
Lehekülgi: 264
Raamatu väljaandmist on toetanud Funderbeam
Kirjastus: Äripäev
Loe näidislehekülgi
siit.
Tõsi, raamatus toodud summad on Valley suurusjärku, siin toimetatakse märksa väiksematega. Näiteks küsimusele, kas peab selleks tingimata Silicon Valleys olema, et head tehinguvoogu leida, vastab ta lakooniliselt jah. Kuna eri tehnoloogiakeskustest võrsub üha enam globaalseid edulugusid, võib seda tänaseks aegunud seisukohaks pidada. Samuti ei pruugi tema ameerikalik kõnepruuk kõigile sobida. Mis vormilt häirib, seda korvab sisu. Ta jagab oma asja tõepoolest hästi, mida tõestavad ka tulemused.
Mähkmeid vahetab keegi teine
Kui raamatule midagi ette heita, siis seda, et tahtnuks rohkem lugeda, kuidas ettevõtteid hilisemates etappides abistada. Riskifondi Andreessen Horowitzi partner Scott Kupor on sõnastanud seda umbes nii: hea investori roll on aidata asutajatel saada maailmatasemel asutajateks. Seejuures on abistamise ja ahistamise vahel õhuke piir, ainult üks täht. Sel teemal on aga juba teised mehed mitu head raamatut kirjutanud.
New Yorgi üks tuntumaid ingleid David Rose on öelnud, et iduinvestori roll on nagu vanavanemal – sa näed kasvu ja arengut, muresid ja rõõme, kuid mähkmeid vahetab keegi teine. Hea on ju end aeg-ajalt välja lülitada. Luksus, mida asutajatel aastateks pole. Samuti saab investor hajutades ettevõtte riskid oma portfellist välja suunata. Kui just ei lähe nii nagu Calacanisel Uberiga, mitmel eestlasel Boltiga või minul ja ühisrahastajatel Ampleriga, mil ettevõtmine paneb kappama. See pole ka just halb stsenaarium.