Well done, TransferWise, kuid minge börsile ka!

Äripäev loodab, et Käärmann ja Hinrikus loorberitele puhkama ei jää ning teevad teoks oma lubaduse teha TransferWise´ist avalik ettevõte. Praegu lõikavad noorte eestlaste idufirmadest kasu asutajad, esimesed investorid ja nende võtmetöötajad. Börsile minekul on ettevõtte edukusest võimalik osa saada kõigil sellele panustada soovivatel Eesti väikestel ja suurematel investoritel, ehkki plaanitud rahastus lükkab selle teadmata tulevikku.

Ilmselt on Cleveron ainus Eesti idufirma, mis peaks end IPO hetkel Tallinnas noteerima, sest riiklikul Arengufondil on ettevõttes 15% osalust. Teised meie uhked idud, lisaks TransferWise´ile ka Bolt, Veriff jt, noteeritakse suure tõenäosusega välisbörsidel. Seega peavad Eesti väikeinvestorid minema maailmast neid otsima ja ostma.

Oleme aastaid oodanud Tallinna börsi elluärkamist ja siin uute firmade noteerimist, mis aitaks kasvatada väikeinvestorite arvu. Alustatakse ju investeerimist tavaliselt ikka kodubörsilt. Nüüd aga võib tekkida uus olukord, kus Eesti tulevased investorid jätavad kodubörsile investeerimise etapi vahele ja lähevad kohe maailma – nii nagu Eesti jättis vahele tšekiraamatud ja võttis kohe kasutusele pangakaardid.

Mida rohkem ägedaid Eesti ettevõtteid börsile tuleb, seda rohkem Eesti elanikke saab motiivi investeerida ja seda kasulikum on see Eestile tervikuna. Ehk jõuame ühel hetkel järgi Rootsile, kus Bloombergi andmeil on 100% töötavast elanikkonnast investorid (kui mitte arvestada riikliku pensionisüsteemi erastatud osa, siis 80%).

Eesti idufirmade sära paistab tihtilugu tulenevat sellest, kui minnakse uue ärimudeliga segama juba väljakujunenud traditsioonilist turgu, kus innovatsioon on soikunud endaga rahulolu merre. TransferWise tegi seda traditsioonilisel pangandusturul, kus pangad võtsid ebamõistlikult kõrgeid tasusid rahvusvahelistelt ülekannetelt. Bolt (Taxify) tegi seda taksonduses, Cleveron (posti)pakkide saatmises.

TransferWise´i edu on siiski enamat briljantselt teostatud suurepärasest äriideest. Möödunud aastal võttis Euroopa Liit just nende mudeli rahaliikumise aluseks, keelates piiriülestel maksetel suured lisatasud. Nii muudetakse maailma.