Automaksuga kokku korjata kavatsetav rahahunnik on suur ning kipub kõnelema sellest, et ennekõike kehtestatakse maks ikkagi selleks, et eelarveauke lappida. Tuleb teha paremini, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäev möönab, et printsiibis on automaks igati loogiline maks, eriti kui käsitleda seda ühekorraga nii vara kui saastamise maksustamisena. Praktika on paraku märksa ebaloogilisem – raske on leida automaksu vormi, mis ühelt poolt teenib ka muud eesmärki peale riigikassa täitmise, ent teisalt ei löö ühtegi ühiskonnagruppi ebaproportsionaalselt palju.
Turismiettevõtjate ja automüüjate kõrval leidub teisigi ärisid, millele värske koalitsioonilepe kaikaid kodaraisse loobib. Samal ajal kerkib esile mitu suunda, kus tegutsevatel ettevõtjatel on oodata tulusaid aastaid.
Plaanitaval automaksul on mõte siis, kui anname arutelu käigus koalitsioonilepingusse kirjutatud lihtlausele sisu ega lähene teemale ühekülgselt, kirjutab Veho ASi tegevjuht ja juhatuse liige Keijo Kaasik.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.