Psühholoogid räägivad ikka, et me kõik tuleme lapsepõlvest ning kipume kordama oma esivanemate vigu, õppides neist alles siis, kui endalgi ämbrid kolistatud. Seepärast on ka mitmed ühiskondlikud probleemid neetult visad taanduma ega lakkagi kunagi eksisteerimast.
Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?