Eesti ettevõtete kindlustundega on kehvasti. Olukorra parandamiseks peavad pingutama nii valitsus kui ettevõtjaskond ise, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Isetäituvad ennustused on majanduses vägagi olemas. Palju on räägitud näiteks sellest, kui olulisel määral tugineb pangandus usaldusele, sealhulgas usule, et hommepäev ei saabu Suurt Litakat. Ent ka ettevõtjate hulgas vohama hakkav pessimism, et nähtavas tulevikus midagi paremaks küll ei lähe, pigem ikka vastupidi, võib anda majanduse vereringe aeglustumisse saatusliku panuse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtjad, majanduse asjatundjad ja teised riigieelarve üle kaasa mõtlejad tahaksid valitsuselt näha vastutsüklilisi investeeringuid, mis tõepoolest investeeringu nime väärivad. Riigi kulude kärpimine läheks ettevõtjate kätes praegu üles näidatuga võrreldes aga lausa lennates.
Kuigi Eesti ettevõtete finantsjuhtide seas on esimest korda ajaloos rohkem pessimiste kui optimiste, siis rohkem kui poolte ettevõtete rahaline olukord on soodne või isegi väga soodne, ütles SEB ettevõttete panganduse valdkonna juht Peep Jalakas.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.