Jõuludest hakkavad päevad kukesammu haaval pikemaks venima; tahaks nüüd näha, et valgus saabuks, ja tiidsasti, ka neisse tubadesse, kus otsustatakse riigi elektriga varustatuse küsimusi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäeva meelest kolisevad riigi energiafirmades ühelt poolt ämbrid ja teiselt poolt häirekellad. Ilmastik ilmastikuks, kuid liiga uimaseks oleme jäänud võrku investeerimisega. Liinidesse, mis on endiselt kohati, no kui just mitte sama vanad nagu Metuusala, siis sellest ajast küll, mil kommunistid tõotasid uut ilmakorda ja kogu maa elektrifitseerimist.
Kuigi riigil pole varnast võtta 2,5 miljardit eurot, et elektriliinid maa alla viia, ootaks valitsuselt siiski elektrikatkestuste vältimiseks selgemat tegevuskava, selmet pressikonverentsil loodusega koos elamisest targutada, rääkisid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Keskkonnaagentuuri ilmaprognoosi järgi hakkab laupäeval õhutemperatuur tõusma, võib sadada jäävihma ning tõuseb ka tuul. See võib juurde tuua uusi elektrikatkestusi.
Rahandusminister teeb valitsusele ettepaneku viia mitu Eesti Energia üksust börsile, ka võlakirjad tuleks teha väikeinvestoritele kättesaadavamaks, kuid eraldi emissioone sise- ja välisturule pigem aset ei leia.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.