Eesti julgeoleku peamine garant on majanduse kasv, ent meil ei jagu majanduse elus hoidmiseks või kasvatamiseks juba väga varsti inimesi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäeva toimetus julgustab peaminister Kristen Michalit ära kaotama seda (üürikest?) hetke, mil sotsid on valitsusest eemale tõrjutud, ja selle asemel, et välistööjõu kvooti suurendadada ning teha keeruline rakendusmehhanism ja erandite süsteem, see talongiajastust pärinev kvoot üldse ära kaotada. Tulla sarnaselt meie heade naabritega läänelikku väärtusruumi ka sel teemal.
Valitsus kiitis heaks uue töölepinguseaduse muudatuse eelnõu, mille kohaselt saab tööandja ja töötaja vahel sõlmida senisest paindlikumaid töölepinguid, rääkis majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Edukad Ida-Virumaa tööstusettevõtted koolitavad spetsialiste või pakuvad neile täiendõpet omal käel, sest piirkonna vanad kvalifitseeritud tööjõuvarud hakkavad lõppema ja noored ei ole valmis kohe pärast õpinguid tööle asuma. Ja paljud üldse ei tahagi tehastes töötada.
Kuigi tööstustoodang on pärast pikka aega hakanud taas kasvama, jääb tulevikuprognoos siiski kehvaks, kuna sihtturgude taastumine on aeglane ja tootlikkus püsib väike. Lisaks on tööstuse niigi nigel lisandväärtus edasi kahanemas, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.