• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,84
  • DOW 30−0,04%53 548,66
  • Nasdaq −0,5%26 409,13
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,84
  • DOW 30−0,04%53 548,66
  • Nasdaq −0,5%26 409,13
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Veel paari kuu eest vääramatuna näinud Eesti Energia IPO ärajäämine ning valitsuspartnerite piikide murdmine monopolide ohjeldamise seaduse üle, on toonud esile põhimõttelised tegematajätmised Juhan Partsi haldusalas. Eesti riigil puudub mõtestatud energiapoliitika, mis arvestaks Euroopa Liidu uute suundadega kliima- ja energiapoliitikas, näeks ette energiaturgude liberaliseerimise mõjusid ning looks investoritele ettenähtava ja toetava raamistiku, kirjutab Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni energiapoliitikanõunik Rene Tammist.
Olukord on tegelikult absurdne. Eestil pole mõtestatud energiapoliitikat, kuid on hiljaaegu vastu võetud energia- ja elektrimajanduse pikaajalised arengukavad ning elektrituru seaduse muudatused, mis pidid selguse tooma.
Kõigepealt valitseb vastuolu antud plaanide ja Euroopa kliima- ja energiapoliitiliste suundumuste vahel. Kava investeerida 14 miljardit krooni kahe uue põlevkivi keevkihtploki ehitusse ning toetada katelde opereerimist 20 aasta jooksul 24 miljardi krooniga läheb vastuollu EL regulatiivse raamistikuga, mille kohaselt CO2 emiteerimine peab tulevikus vähenema ja turud avanema. 2008. a. vastuvõetud EL kliimapaketi mõte seisnebki ju selles, et CO2 mahukas elektritootmine oleks sedavõrd kallis, et seda lihtsalt ei tehtaks, veel vähem investeeritaks sedalaadi tootmisvõimsustesse. Riigiabi andmine aga läheb vastuollu sama paketi mõtte ja energiaturgude avamisega püüdlustega, suundumus aga on vastupidine, vähendada otseseid ja kaudseid toetusmehhanisme sh. keskkonnadumpingut, mis turgude tegelikku avamist tagasi hoiavad.
Samuti ei kajastu neis plaanides mingilgi määral vajadus vähendada euroliidu energiatarbimist 20%. Osaliselt haakub selle sihiga Eesti kohustus suurendada taastuvenergia osakaalu 2020. aastaks 25% (EL-s tervikuna 20%).

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele