Kuidas erakonnad endale meelepärase seaduse tegid?

Küsimus, kas riigieelarvest erakondadele eraldiste mittetegemine on trahv või mitte, on vägagi vaieldav. Isegi kui pidada seda trahvimiseks põhiseaduse tähenduses, siis oleks Riigikogul olnud võimalik luua vastav kohtulik menetlus. Kuivõrd seda ei tehtud, siis võib järeldada, et erakondade arvates ei võimalda põhiseadus erakondasid trahvida. Selline arusaam põhiseadusest on mõnevõrra autistlik.

Võib väita, et Karistusseadustikus on § 402², mis sätestab rahatrahvi erakonnale tehtava keelatud annetuse vastuvõtmise eest ja sellest piisab. Meenutan, et prokuratuur keeldus aasta tagasi selle sätte alusel alustamast menetlust suurima võimuerakonna nimekirjas kandideerinud erakonna liikmele tehtava ebaseadusliku annetuse osas.

Põhjusel, et ebaseaduslik annetus tehti mitte erakonnale vaid erakonna liikmele. Rein Langi juhitav justiitsiministeerium teatas seepeale, et see seaduseauk lapitakse varsti.

Selle asemel, et KarS vastavalt täiendada ja muuta karistatavaks ka erakonnaliikmetele tehtava ebaseadusliku annetuse vastuvõtmine, on vastuvõetud seadusega KarS § 402² hoopis tunnistatud kehtetuks!?

Ei maksa unustada, et keelatud annetuse vastuvõtmine on üks raskemaid ja populaarsemaid rikkumisi. Eelnõu viimases seletuskirjas olev põhjendus et erakondade karistamine keelatud annetuse vastuvõtmise eest „ei ole otstarbekas“, on oma küünilisuses ületamatu.

Kindlasti on Eestis palju neid, kelle arvates näiteks maksude maksmine või liikluseeskirjade järgimine ka „ ei ole otstarbekas“. Ettevõtja vaatenurgast on kummaline, et kui näiteks riigihangete seadus keelab seaduserikkujatel ja maksuvõlglastel riigihangetel osaleda, siis maksuvõlglastest ja keelatud annetusi vastuvõtnud erakonnad saavad valimistel osaleda.