Kunded aga saavad võimaluse hinnata või saada põhjuse hindamiseks, kas nende teenusepakkuja tegevusele või pakutavale peaks senisest rohkem tähelepanu pöörama, kas kõik ikka on seaduslik. Vastutustundlikkus ja jätkusuutlikkus on olulised teemad nii firmadele kui ka tarbijatele. On ju lapstööjõu kasutaja samasugune sohitegija kui näiteks maksudest kõrvalehoidja.
Tõsi, sellise ülevaate avaldamisel on tugev varjupool – selline info võib jätta ettevõtteile märgi külge, mida nad välja teeninud pole. Kogesime seda ka eile, kui Äripäeva kaaneloo tabelis olnud ettevõtete reaktsioone vastu võtsime. Et milleks selline sildistamine.
Suurem avatus, vähem kahtlusi. Samas, toimetus eile ilmunud tabelis figureerinud ettevõtetele näpuga ei näidanud, sest madal palk iseenesest ei ole kuritegelik või keelatud. Kui firma majandab seaduslikult soodsamalt ära kui konkurendid või keskmiselt tavaks, väärib see hoopis kiitust. Sellist märgistamist ja kahtlusi aga oleks - mitte ainult ettevõtluses- vähem asjadest avatult ja „nii nagu nad on" rääkides.
Kohtame ka meie edetabeleid ehk TOPe koostades endiselt suhtumist „oh, ärge meid sinna pange, muidu töötajad näevad, kui hästi meil läheb“. Toimetuse hinnangul kummastav suhtumine, sest kasutame pingeridades avalikke andmeid ehk aastaaruannetest pärit majandustulemusi.
Tegemist on avalike andmetega, mis soovijaile kättesaadavad. Rahulolematut töötajat ei rahusta ju maha teadmatus ja kinnimätsimine, vaid arusaamine, millest tema palk ja selle suurus sõltub. Vahest töövõtja taipab siis, et saab oma suurema panusega parandada nii firma kui ka enda majandusnäitajaid, ning annab endast seetõttu enam, mitte ei nõua pelgalt palga tõstmist.
Eestis maailma läbipaistvaima ettevõtluskeskkonna eest seismine on Äripäeva eesmärk ja seda kannavad ka meie edetabelid ja pingeread. Saavutused, eriti keerulisel ajal, väärivad esiletõstmist. Teadmatus ja varjamine läbipaistvusele kaasa ei aita.
Autor: 1185-aripaev