• OMX Baltic−0,06%314,55
  • OMX Riga0,5%948,72
  • OMX Tallinn−0,26%2 144,84
  • OMX Vilnius0,05%1 507,35
  • S&P 5000,2%7 667,88
  • DOW 300,2%53 523,7
  • Nasdaq 0,44%26 093,9
  • FTSE 1000,29%10 886,16
  • Nikkei 2250,5%65 856,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,71
  • OMX Baltic−0,06%314,55
  • OMX Riga0,5%948,72
  • OMX Tallinn−0,26%2 144,84
  • OMX Vilnius0,05%1 507,35
  • S&P 5000,2%7 667,88
  • DOW 300,2%53 523,7
  • Nasdaq 0,44%26 093,9
  • FTSE 1000,29%10 886,16
  • Nikkei 2250,5%65 856,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,71
Just madala sissetuleku taseme tõttu räägitakse töötajate motiveerimise juures kõige rohkem rahast ning unustatakse, et hästi tehtud töö eest ei oota inimesed ainult palka, kirjutab Fontes Palgakonsultatsioonid OÜ juhatuse liige Irja Rae.
Võrreldes teiste riikidega on Eesti palgatase üldjuhul madal. See ei puuduta võrdselt kõiki ametikohti, kuid suurt osa siiski. Maksusüsteemi erisusi arvestamata teenis 2011. aastal keskmine raamatupidaja Eestis umbes 30% Soome ametikaaslase palgast.
Sarnaselt muu maailmaga on meil hakatud aasta-aastalt üha enam rääkima tööandja investeeringust töötajasse. Selle all mõeldakse kõike seda, mida töötaja oma töö eest vastu saab – peale töötasu kuuluvad siia mitmesugused soodustused, tööalase karjääri- ning arenguvõimalused ning tööd ja eraelu mõjutavad töökorralduslikud aspektid, näiteks  paindlik tööaeg, võimalus töötada kodukontoris, ühisüritused, kingitused oluliste sündmuste puhul või tööandja poolt korraldatud lapsehoid. Täna pakutakse Eestis keskmiselt kolme kuni seitset soodustust ning soodustuste mediaanväärtus 2011. aastal oli 24 eurot inimese kohta.
Organisatsioonidel on erinevad eesmärgid ja võimalused – kõigil pole kõike ja ei peagi olema. Teisalt peaksid olemasolevad elemendid olema seatud kokku nõnda, et nad moodustaksid organisatsiooni näoga terviku, motiveeriks ja toetaksid eesmärkide saavutamist, olles ka kergesti administreeritavad.Tänases töömailmas võiksid tööandjad sagedamini endalt küsida, mis paneb tegelikult inimest organisatsiooni hindama. Kas pakutakse midagi, mis ei toeta ettevõtte eesmärke, ning kas on midagi, mis ei maksa palju rohkem heast tahtest, kuid oleks töötajate jaoks oluline. Näiteks enim levinud soodustusena välja toodud ühisüritused võivad olla töötajate jaoks ägedad motivatsiooniüritused mõnes organisatsioonis ning kohustuslikud tööajavälised koosviibimised teises organisatsioonis. Tööandjad peaksid oma võimaluste piires pakkuma neid hüvesid, millest tema töötajad huvitatud on, mitte neid, mida kõik pakuvad või mida on mugav pakkuda.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele