• OMX Baltic−0,3%317,78
  • OMX Riga0,18%1 015,76
  • OMX Tallinn−0,15%2 253,02
  • OMX Vilnius−0,02%1 502,33
  • S&P 500−1%7 486,05
  • DOW 30−0,54%52 063,83
  • Nasdaq −1,55%24 747,51
  • FTSE 100−0,03%10 899,5
  • Nikkei 225−2,42%59 662,02
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,3%317,78
  • OMX Riga0,18%1 015,76
  • OMX Tallinn−0,15%2 253,02
  • OMX Vilnius−0,02%1 502,33
  • S&P 500−1%7 486,05
  • DOW 30−0,54%52 063,83
  • Nasdaq −1,55%24 747,51
  • FTSE 100−0,03%10 899,5
  • Nikkei 225−2,42%59 662,02
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Sellal kui õpetajate streigi suhtes valitses ühiskonnas üldiselt mõistev ja toetav suhtumine maailmavaatest ja parteilisest kuuluvusest hoolimata, siis arstide-õdede streigi suhtes seda eeldada ei ole.
Põhjus lihtne: arstide hääl on valjem, aga nende palk on niigi kaks Eesti keskmist. Peale selle on ebamugavused, mida meditsiinitöötajate streik põhjustada võivad, hulga valusamad.
Õdede küsitav palgatõus on kaks korda suurem kui arstidel, 40 protsenti, aga nende häält ei ole eriti kuulda. Ei ole olnud ka eelmistel kordadel, kui streik on õhus olnud.
Õdedel puudub tuntud kõneisik, kes argumenteerida mõistaks ja meedia turmtule all seista sooviks. Arstid saavad rohkem sõna ja nende esindusorganisatsioon on märksa tugevam. Üleüldse ei ole kuulda hooldajate seisukohti, kuigi nimelt nende olukord on kõige trööstitum: napilt viiesajaeurose palgaga võrreldes tundub isegi paljukõneldud õpetaja palk viisakas.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele