Euroopa pelgab juriidiliselt Venemaa vastu karmimaid samme astuda, kuid sellega kiputakse unustama, kes meil vastas on, leidsid ajakirjanikud saates "Äripäev eetris".
Euroopa ei jõudnud kokkuleppele külmutatud Venemaa varade kasutuselevõtus, kuid asendustegevusena võetakse ühiselt 90 miljardit eurot laenu Ukraina toetamiseks.
"Venemaa, kes on rikkunud kõiki rahvusvahelisi reegleid, norme, kokkuleppeid, kes ei ole silmagi pilgutanud, kui nad on tapnud, hävitanud ja vägistanud Ukraina elanikke, hävitanud külasid, aga Euroopas kuidagi kardetakse, et Venemaa annab meid kohtusse. Minu suurem hirm on see, et äkki Venemaa näebki, et jõuga saab neid riigipiire muuta ja proovib seda ka mujal teha," ütles Äripäeva ajakirjanik Eget Velleste.
Ta lisas, et juriidilised küsimused on olulised, kui on tegemist normaalse olukorraga. Praegu on aga tekkinud mõttekramp.
Ajakirjanik Karmen Laur tõdes, et Euroopal polnud julgust seda otsust ära teha. Ta lisas, et 90 miljardit annab hõlpu, aga raha on tegelikult rohkem tarvis.
Ajakirjanikud arutasid, kuhu suunas tüürib Ukraina rahulepe, kas NATO idatiiva riikidel on loota liitlastele ning millises seisus on Venemaa majandus.
Veel tuli juttu keskkonnateemade otsustest Euroopa tasemel, mis mõjutavad Eesti ettevõtjaid, ning räägiti ka mitmest tehingust Eesti ärimaastikul. Samuti vesteldi, kas börsil on siis mull, eriti AI-mull, või mitte.
Saadet juhtis Laura Saks.
Foto: Liis Treimann
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.