• OMX Baltic−0,23%311,54
  • OMX Riga0,14%904,48
  • OMX Tallinn−0,03%2 086,27
  • OMX Vilnius−0,25%1 354,18
  • S&P 500−1,22%6 693,39
  • DOW 30−1,27%46 813,78
  • Nasdaq −1,63%22 345,21
  • FTSE 100−0,55%10 297
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,74
  • OMX Baltic−0,23%311,54
  • OMX Riga0,14%904,48
  • OMX Tallinn−0,03%2 086,27
  • OMX Vilnius−0,25%1 354,18
  • S&P 500−1,22%6 693,39
  • DOW 30−1,27%46 813,78
  • Nasdaq −1,63%22 345,21
  • FTSE 100−0,55%10 297
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,74
  • 22.08.19, 14:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mida teeksid pensionirahaga Rain Lõhmus ja Kaspar Oja?

„Minu plaan on parem kui Seederi oma,“ ütles LHV Panga asutaja ja suuromanik Rain Lõhmus täna Äripäeva raadiosaates „Poliitikute töölaud“, kus debateeris pensionireformi teemal Eesti Panga ökonomisti Kaspar Ojaga.
LHV Grupi suuromanik Rain Lõhmus ja Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja debateerisid pensionisüsteemi teemal saates "Poliitikute töölaud".
  • LHV Grupi suuromanik Rain Lõhmus ja Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja debateerisid pensionisüsteemi teemal saates "Poliitikute töölaud".
  • Foto: Sandra Karnau
Saate teemaks oli Rain Lõhmuse välja käidud idee, mida ta nimetab Friedman-Lõhmuse plaaniks. See seisneb selles, et vabatahtlikuks ei peaks tegema mitte ainult teise pensionisamba, vaid ka esimese. Kuna riigil esimeses sambas raha reaalselt ei ole, siis makstaks sambast väljujatele hoopiski võlakirjades, mille saab igaüks realiseerida nii, kuidas ise tahab.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.03.26, 14:53
Käsitsi tehtav raamatupidamine maksab Eesti ettevõtetele kokku üle 200 miljoni euro aastas
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele