Olulisematest muudatustest ning vajakajäämistest novembris väikeettevõtjatele kehtima hakanud universaalteenusega seoses andis ülevaate Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) juht Ille Nakurt-Murumaa.
Ta selgitas Äripäeva hommikuprogrammis, et universaalteenus ei pruugi olla väikeettevõtjatele nii ahvatlev ja sel võivad olla oma keerukused, näiteks võimalikud leppetrahvid. Samuti paistab, et iga riik Euroopas pusib lahendusi väikeettevõtetele omaette.
Alates novembrist saavad väikefirmad valida senise elektri paketi asemele riiklikult fikseeritud hinnaga elektri, erinevalt kodutarbijatest tuleb neil oma soov ka elektrimüüjale üle kinnitada.
Vaja oleks vähemalt 7 miljardit eurot ning lõdvemaid regulatsioone ja seadusi. Siis saaks Eesti end 2030. aastaks Vene energiasõja hädadest lahti haakida ja oma elektri taastuvatest allikatest kätte.
Suuremad ettevõtted, kes elektri universaalteenusega liituda ei saa, peaksid investeerima energiatõhususse ja tarbimise juhtimisse, rääkis majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.
Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?