Samal ajal kui võitlus tuhandeid inimelusid nõudnud maavärina tagajärgedega Türgis jätkub, terendab silmapiiril küsimus ehitusstandardite ja ka korruptsiooni kohta, rääkis Türgi ja Lähis-Ida ekspert Hille Hanso Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

- Maavärina tagajärjed Türgis Hatays.
- Foto: Reuters/Scanpix
Miks ulatub katastroofi ohvrite arv tuhandetesse, on Hanso sõnul väga õigustatud küsimus. Katastroof tabas Türgi lõunaosa Anatoolia ja Araabia mandrilaamade kohtumisalal, kus elavad kurdid ja araablased, ja maavärinaid on seal ennustatud, kuid need ei ole turismipiirkonnad ehk niinimetatud õitsev Türgi – riigi lääneosa, kuhu suunatakse palju raha infrastruktuuri ja hea kvaliteediga hoonete ehitamiseks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mitme aastakümne võimsaim maavärin Lähis-Ida tappis täna Türgis ja Süürias üle 1400 inimese ning sundis sulgema naftavoo Ceyhani terminali.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.