Riigil on kolm võimalust, mida Nordicaga peale hakata

Uibo sõnul võib tekkida küsimus, mis on siis pildilt puudu. “Esmapilgul ei oskagi öelda, loomulikult on võimalik parandada meie ühenduste kvaliteeti,” ütles ta, kuid lisas, et see tähendaks aga riigipoolsete investeeringute tegemist. Ta rääkis, et Eesti lõunanaabrid näevad lennufirma omamist teistmoodi ning usuvad, et lennundusse ja ühendustesse investeeritud raha tuleb riiki kaarega tagasi.

Uibo sõnul on Eesti riigi kui omaniku ootus, et riiklik lennufirma oleks kasumis iseseisvalt ja seda Nordica täna ka on. Kasum tuleb siiski peamiselt lennukite ja teenuste pakkumisest teistele lennufirmadele allhankena. Kohalikku nõudlust otseliinide järele on täna liiga vähe või on see liiga spetsiifiline. Uibo sõnul ei näe juhtkond piisavat nõudlust n-ö punktist punkti otselendudel. “Me ei näe kohta, kus Excel positiivseid numbreid näitaks,” lisas ta.

Vandeadvokaadi ja samuti riigile kuuluva Transpordi Varahalduse juhatuse liikme Tõnis Tamme sõnul oli riiklikku lennufirmat luues vajadus säilitada otseühendused Eestiga, kuid tänaseks on turg palju muutunud ning see võimaldab lennundust vaadata teise pilguga.

Saates „Triniti eetris“ räägiti lennundusest. Täpsemalt sellest, mida on Eesti ja maailma lennundusele kaasa toonud kobarkriisid ja milliseid muutusi võib valdkonnas lähiajal oodata. Räägiti koroonakriisi mõjudest lennundusele, lähiriikide lennufirmade edust ja ebaedust, Tallinna lennuühenduste kvaliteedist ning rahvusliku lennufirma tuleviku väljavaadetest.