Pakrineeme sadam on alates talvest valmis veeldatud maagaasi ujuvterminali küll vastu võtma, kuid tegelikult peaks Eesti LNG-terminalita hakkama saama, rääkis Eesti Varude Keskuse juhatuse esimees Ando Leppiman.

- Eesti Varude Keskuse juhatuse esimees Ando Leppiman
- Foto: Andras Kralla
“Riigi gaasi varustuskindluse või energiajulgeoleku vaates on pigem hea, kui me seal ujuvterminali ei näe. See tähendab seda, et turg toimib sellisel viisil, nagu ta tänasel päeval peabki toimima,” rääkis Leppiman ja viitas, et Eestil on varud Lätis ja Leedus ning kui Soome gaasitoru saab korda, on võimalik ka põhjanaabrite juurest gaasi tuua.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestis tegutsevad energiakauplejad ei ole ühel meelel, kui suur on risk, et Soome kõrval võib katkeda ka meie gaasiühendus Lätiga, küll aga on selge, et Balticconnectori rikke järel sõltub Eesti gaasivarustus nüüd täielikult vaid ühendusest lõunanaabriga.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.