Unistamine lennutas Tiit Atso aktsionärist Harju Elektri tippjuhiks
Kümnend tagasi Harju Elektrisse tööle läinud Tiit Atso piidles ettevõtet juba varem, pisiaktsionärina, ja sai 2020. aastal ettevõttes juhtohjad haarata.
End kehvaks karjääriplaneerijaks pidav Eesti ühe olulisema eksportööri, elektroonikatööstuse Ericsson Eesti juht Sirli Männiksaar ütleb, et ei tahtnud esialgu juhiks saada. Oma valikute juures toob ta esile tutvusvõrgustikku, sest neil võib juhi otsustele olla määrav mõju.
Suur ja lõpuks ettevõttele kalliks maksma läinud projekt õpetas pikaajalisele IT-ettevõtete juhile Anneli Heinsoole vähem läbi seinte minema. "Sain hea õppetunni, kuidas üks arendusprojekt kunagi toimida ei tohi," rääkis Heinsoo.
Juhtimisõpikutest on vähe kasu, kui juht silmi lahti ei tee ega inimestega räägi, selgitas LHV panga juht Kadri Kiisel rääkis Äripäev raadio saates „Juhi jutud“. Iseõppinud juhina väärtustab ta läbi kolistatud ämbrite õppetunde. „Kui sa juba korra sealt ämbrist läbi käid, siis suure tõenäosusega sinna ämbrisse enam kordagi ei lähe.“
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.