2024. aastal ei saa aga mööda vaadata faktist, et Narva põlevkivijaamade kõrval sai ka Auvere elektrijaam hiljuti rahvusvaheliste audiitorite poolt raamatupidamislikult alla hinnatud nii, et sinna tehtud 600miljonisest investeeringust jäi paberil järele vaid 30 miljonit.
Einari Kisel toob selle peale välja, et volatiilsel turul on raamatupidamislik varade alahindamine oma aja ära elanud ning pole taolisel turul adekvaatne lähenemine, sest olukord võib uuel hindamisel täiesti muutuda.
„Me peame panema asjad konteksti – mida audiitor hindab, on väljavaade ühel päeval, mis võib ajas kõvasti muutuda,“ ütleb Kisel ja lisab samas, et äriliselt Eesti Energia jaoks mudel, et Auvere kui Narva jaamad pääsevad turule vaid üksikutel päevadel külmade ilmade ajal, ei tööta.
Lahendus oleks tema sõnul see, et Elering peaks hakkama reservvõimsust reaalselt ostma ning seda siis turuosalistelt võrgutasude tõusu näol tagasi kasseerima. Lõpptarbija jaoks ei pruugi see Kiseli jaoks aga hinnatõus tähendad, sest omakorda elektrihind võib seeläbi langeda.
Einari Kisel rääkis saates veel Eesti Energia uue juhatuse tööst ning tunnistas et mõned riskid jäid võib-olla eelmise juhatuse poolt alahinnatuks. Samuti andis Kisel oma hinnangu ka Elektilevi võimalikule eraldamisele Eesti Energiast, jutuks tuli ka Eesti Energia laenukoormus, välismaale tehtud investeeringute tasuvus ning küsimus, kas riik peaks tagama tarbijale mõistliku hinnaga elektrienergia või mitte.