• OMX Baltic−0,27%313,82
  • OMX Riga0,07%950,88
  • OMX Tallinn−0,15%2 144
  • OMX Vilnius−0,36%1 500,64
  • S&P 5000,72%7 730,99
  • DOW 300,2%53 569,44
  • Nasdaq 1,57%26 541,35
  • FTSE 100−0,79%10 792,54
  • Nikkei 2250,83%66 682,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%100,08
  • OMX Baltic−0,27%313,82
  • OMX Riga0,07%950,88
  • OMX Tallinn−0,15%2 144
  • OMX Vilnius−0,36%1 500,64
  • S&P 5000,72%7 730,99
  • DOW 300,2%53 569,44
  • Nasdaq 1,57%26 541,35
  • FTSE 100−0,79%10 792,54
  • Nikkei 2250,83%66 682,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%100,08
Tervishoius on järgmisel aastal puudu 150–200 miljonit eurot. Just tehisintellekt ehk adum võiks tervisekassa juhatuse esimehe Rain Laane sõnul aidata lahendada tervishoiu rahastuse kriisi.
“Soraineni sageduse” saates räägivad Rain Laane, Lise-Lotte Lääne ja Kaupo Lepasepp AIga seonduvatest võimalustest tervishoius.
  • “Soraineni sageduse” saates räägivad Rain Laane, Lise-Lotte Lääne ja Kaupo Lepasepp AIga seonduvatest võimalustest tervishoius.
Adum. Mis see veel on? Rain Laane sõnul on tegemist uudissõnaga enam kui aasta eest meteoriidina avalikkuse huviorbiiti sööstnud tehisintellekti, tehisaru või lühendi AI kohta.
Soraineni meditsiini ja tervishoiu valdkonna juhi Lise-Lotte Lääne sõnul on adumi definitsioon tehisintellekti määruses jäetud üsna lahtiseks. Tema sõnul on lihtsaim vastus küsimusele, et tegemist on tehnoloogiaga, mis suudab ise järeldusi ja soovitusi välja mõelda.
Rain Laane sõnul saaks adum aidata leida lahenduse rahamurele tervishoius. „Üks võimalus, kuidas seda päriselt lahendada ja raha säästa, on see, et adum tuleb patsiendiga arsti või õe iseseisva vastuvõtu kabinetti kaasa ning istub ja kuulab ning paneb selle kirja, mis räägitakse,“ tutvustab Laane ideed.
Lääne hinnangul ei ole andmete kogumine halb: nende pinnalt on meil võimalik luua paremat ja personaliseeritumat tervishoidu. Küll aga tuleb neid andmeid käsitleda väga ettevaatlikult ja rakendada vastavaid meetmeid. Andmekaitsejuristina leiab ta, et Eestis on liiga kergekäeliselt suhtutud andmekaitseõigustest tulenevatesse ettevõtete kohustustesse.
„Ettevõtjad ei olegi võib-olla senimaani aru saanud, et jah, mul päriselt peab olema andmetöötlusregister. Aga kui me jõuame sinna, et me saame nendest asjadest aru, et need protsessid on olulised, kvaliteedijuhtimine on oluline, siis tegelikult ei takista mitte miski nende andmete rohkemat kasutamist,“ selgitab ta.
Lääne kiidab Eesti innovatiivset süsteemi, mida on seatud mujal maailmas eeskujuks. „Täna me oleme Eestis suutnud tagada selle, et meil on elektroonilised terviseandmed olemas selliselt, et esiteks on tagatud usaldus: ma näen, kes on minu andmeid vaadanud. Ja teiseks, neid andmeid on meil võimalik kasutada kogu ühiskonna hüvanguks ja selleks, et teha aina paremaid teenuseid ja liikuda edasi.“
Kas anda adumile vabad käed?
AI rakendamisega kaasas käivatest probleemidest lähtuvalt peab Laane õigeks seda, et tervishoius peab otsuste langetamisel jääma viimane sõna inimesele. „Tervishoius on täna adum põhiliselt abiline. Ta aitab teha spetsialistidel paremaid otsuseid ja teab väga palju. Aga selle viimase otsuse peaks täna veel tegema ikkagi tervishoiutöötaja.“
Lääne on temaga nõus. „See on tegelikult ka tehisintellekti määruse mõte, hetkel. Sellepärast, et kui me räägime väga keerulistest meditsiiniseadmetest, mis sisaldavad adumit, siis nende puhul me räägime AI-süsteemidest, mis on tehisintellekti määruse alusel kõrge riskiga.“
Lääne sõnul peab kõrge riskiga seadmete kasutamisel jääma alles võimalus inimlikuks sekkumiseks, human interference. Ta nõustub Laanega, et hetkel on AId sisaldavatel seadmetel pigem toetav ja aitav roll. „Eks täna oleme ikkagi olukorras, kus AI katab selliseid üksikuid punkte selles pikas tervishoiujadas.“
Üheks valdkonnaks, kus adumist on doktoritele palju abi, on sõeluuringud. Maailmas on Laane sõnul olnud praktikaid, kus AI on suutnud sadu pilte läbi vaadates leida palju rohkem haiguskoldeid ja palju kiiremini kui inimesed. Lisaks on AI teinud vähem vigu.
Praegu rakendatakse Eestis piltide analüüsimisel nelja silma printsiipi ehk neid analüüsivad kaks radioloogiatehnikut. Laane sõnul võib adum neile peagi abikäe ulatada. „Tõenäoliselt esimene variant on selline, et jätkame nelja silma printsiibiga ja lisame adumi sinna juurde. Siis järgmine samm, kui see ennast tõestab, on see, et jääb adum ja inimene, ning siis vaatame, mis edasi saab.“
Aprillikuu „Soraineni sageduse“ saates räägitakse adumi ehk AI seostest tervishoiu ja meditsiiniteenustega. Saadet juhib Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp. Saatekülalised on tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane ning Soraineni meditsiini ja tervishoiu valdkonna juht Lise-Lotte Lääne.
Saatesarjas “Soraineni sagedus” vestlevad õiguseksperdid päevakajalistel teemadel ja annavad nõu õigusvaldkonnas. Sisuturundussaade on eetris iga kuu viimasel reedel kell 10.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele