Äripäeva arvamusliider: 55 aastat tagasi käis inimene Kuul, võrdse konkurentsiga ravimiäri on võimalik
Võrdse konkurentsiolukorra loomine – ka ravimiäris – on raske, aga sugugi mitte võimatu, rõhutab riigikontrolör. Lisaks: Järvani küsimus tuli Tallinna linnavalitsuses päevakorda ja lollus pole poliitikas otsa lõppenud.
Äripäeva suur lugu näitas, kuidas Eesti juhtivad ravimite hulgimüüjad saavad ravimifirmadelt kopsakaid boonuseid, mida nimetatakse kickback’ideks. Pilt on illustreeriv.
Foto: Raul Mee
„Paari kuu pärast saab 55 aastat sellest, kui inimene käis Kuul. Aus ja läbipaistev ettevõtluskeskkond ei tohiks olla midagi kättesaamatut.“
Hulgimüüjad tahtsid nii meeleheitlikult apteegiomandust säilitada seepärast, et see andis võimaluse väga tugevateks mitteametlikeks läbirääkimisteks ravimimüüjatega, rääkis endine sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse.
Eesti juhtivad ravimite hulgimüüjad teevad ravimitootjatega salakokkuleppeid ja teenivad sellega igal aastal kümneid miljoneid eurosid, kirjeldavad Äripäevale allikad – saladiilide tõttu on ravimite hinnad kunstlikult üles puhutud nii, et kaotavad tervisekassa ja patsient.
Soolestiku mikrobioomist räägitakse üha enam nii teaduses kui ka apteegipraktikas. Uuringud on näidanud, et seedetraktis elavate mikroorganismide kooslus on seotud normaalse seedimise, organismi üldise heaolu ja immuunsüsteemi regulatsiooniga. Eesti proviisorid on võtnud mikrobioomi toetamisel fookusesse biokile vormis bakterikultuurid.