Peaminister Kristen Michal jätab saates „Kuum tool“ täpse vastuse õhku, kuidas plaanitakse järgmise aasta riigieelarvega jõuda plaanitud −3 protsendini sisemajanduse koguproduktist, kui praegune kärpe- ja maksuplaan ei sisalda ei täiendavat laskemoonaostu ega ka tervisekassa miinust. Siiski kõlab vihje ka varuplaanile.

- Peaminister Kristen Michal väljendab end jätkuvalt ettevaatlikult, kui kõne all on valitsuse edasised sammud.
- Foto: Andras Kralla
Värske rahandusministeeriumi prognoos järgmise aasta riigieelarve kohta sedastab, et kui plaanitud maksutõusud ja kärped ära teha, jääb eelarve nõutud −3 protsendi piiresse SKPst vaid juhul, kui sinna sisse ei arvutata täiendavad kaitseinvesteeringud, laskemoonaoste ega ka tervisekassa miinust. Kui need vähemalt poole miljardini jõudvad kulud plaani lisada, kerkib järgmise aasta riigieelarve miinus aga tublisti üle 3 protsendi sisemajanduse koguproduktist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.