• OMX Baltic−0,27%313,82
  • OMX Riga0,07%950,88
  • OMX Tallinn−0,15%2 144
  • OMX Vilnius−0,36%1 500,64
  • S&P 5000,62%7 723,58
  • DOW 300,3%53 623,26
  • Nasdaq 1,28%26 463,42
  • FTSE 100−0,79%10 792,54
  • Nikkei 225−0,2%66 131,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%100,35
  • OMX Baltic−0,27%313,82
  • OMX Riga0,07%950,88
  • OMX Tallinn−0,15%2 144
  • OMX Vilnius−0,36%1 500,64
  • S&P 5000,62%7 723,58
  • DOW 300,3%53 623,26
  • Nasdaq 1,28%26 463,42
  • FTSE 100−0,79%10 792,54
  • Nikkei 225−0,2%66 131,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%100,35
„Kui enne olime tublid, kiired, kvaliteetsed ja mõnevõrra odavamad, siis mõnevõrra odavamad me enam olla ei suuda,“ kirjeldab kiire hinnatõusu järel muutunud turuolukorda Plaat Detaili omanik Jaen Uussalu. „Peame olema tublid ja kvaliteetsed.“
Odavus ei ole enam võimalus, selgitatakse Äripäeva raadiosaates. Seetõttu otsitakse näiteks Eesti mööblile uut lugu.
  • Odavus ei ole enam võimalus, selgitatakse Äripäeva raadiosaates. Seetõttu otsitakse näiteks Eesti mööblile uut lugu.
  • Foto: Veiko Tõkman
Seda, et peamiste eksporditurgude taastumise järel ei ole Eesti eksportivad tööstused kiire hinnatõusu tõttu senises konkurentsiolukorras, on tunda mitmes sektoris.
„Kesk-Soomes või Kesk-Rootsis on tööjõu ja energia hinna tõttu mööblit gramm odavam toota kui Eestis,“ rääkis ühtlasi mööblitööstuse liidu juhatusse kuuluv Jaen Uussalu Äripäeva raadio saates „Tööandjate tund“. „Kui Skandinaavial läks hästi, siis oli neil mööblit puudu ja saime küsida mõistlikku hinda. Praegu on neil tootmisressurssi üle ja siis valitakse loomulikult kodumaine tootja.“
Kuna odavus ei ole enam võimalus või argument, otsitakse Plaat Detaili omaniku sõnul tema sektoris Eesti mööblile uut lugu. „Me pole enam allhankijad, kes me siis võiksime olla?“ küsis ta. „Üks idee, mis võib-olla praeguses geopoliitilises olukorras on saanud väikese tagasilöögi, on just kestlikkus.“
Uussalu hinnangul vajab julgeolekut puudutav kommunikatsioon selgemaid sõnumeid. „Öelda palju selgemalt, kui kaitstud me oleme. Naabrid on nüüd NATOs ja 90% soomlastest on öelnud, et ei karda idanaabrit, igal juhul astuvad neile vastu. Tooge kas või Soome kaitseminister „Esimesse stuudiosse“ ja las ta ütleb – kui üks sõdur peaks tulema üle Narva piiri, siis Soomest tõusevad F-35d õhku. Kindlustunne paraneks sellest kõvasti.“
Tööstur: tehases ei tööta harjamees, vaid tehnoloogiaspets
Suur lahendamist vajav küsimus on ka vajalike oskustega töötajate puudus. „Majandus on langenud, aga palgad on kasvanud. See näitab, et meil pole vajalikke töökäsi,“ rõhutas Uussalu. Lahendused peituvad ettevõtjate hinnangul nii haridusvalikutes, digitaliseerimises ja automatiseerimises kui ka välistöötajate kaasamise üle vaatamises.
„Need otsused saab teha targalt. Näiteks Soome on pannud paika need riigid, kust värbamine on lihtsustatud, ja need, kust värbamine on riskantne. Kui räägime kõrgepalgalisest, siis siin võiks valitsus küll teha julgeid otsuseid ja soosida tippspetsialistide tulekut,“ märkis Uussalu.
Lisaks on Mart Arro sõnul oluline kanda roll ettevõtjail endil. “Nõudmised töötajaile muutuvad. See on müüt, et tööstus on must ja madalakvaliteediline. Tööstus pakub praegu noortele stabiilset, puhast, kontrollitud ja hästi tasustatud keskkonda. See võib tööturul olla väga suure konkurentsivõimega, sest on stabiilne ja võimaldab töötada uute tehnoloogiatega,“ märkis ta. „Tehasetööline ei ole enam harjamees, vaid opereerib keerukaid seadmeid.“
Mis hoiab veel ettevõtete arengut tagasi ning miks on ettevõtjad majanduse väljavaadetes pessimistlikud ja millist nõu nad annaksid majandusministrile, sellest saab kuulata saatest „Tööandjate tund“.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele