Ajakirjanik riigieelarvest: pool on avalik huvi, pool ideoloogia
Uus riigieelarve on üks ideoloogilisemaid alates 2018. aastast, mil Keskerakond, Isamaa ja EKRE lõid maksuküüru, ütles Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul.
Tuleva aasta riigieelarve kogumaht on 20,9 miljardit eurot, sellest kulud 19,5 ning investeeringud 1,3 miljardit. Eelarve tulud on 18,6 miljardit ja riigieelarve miinus 2,3 miljardit eurot.
Kliimaministeeriumi ülesandeks saab lähiaastatel investeerida enam kui 2 miljardit eurot teede ja raudteede rajamiseks ja korrahoiuks, riigiteede remondikava kasvab võrreldes praegusega märgatavalt, aga vähem, kui vajaminevaks kuluks on prognoositud.
Eesti Panga värske prognoosi järgi tugineb Eesti majanduskasv järgmisel aastal suuresti laenurahal. See annab küll lühiajalise tõuke, kuid seab samal ajal ohtu riigi eelarve jätkusuutlikkuse. Majanduse sisemine tugevnemine jätkub aga tuleval ja ületuleval aastal.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.