Produtsent Esko Rips ütles, et Vahur Afanasjevi “Serafima ja Bogdani” ainetel valmivat filmi võetakse üles Lätis, kus riiklik tagasimaksefond katab 30% kuludest. Ta märkis, et Eesti riik kohalikke filme samal viisil ei toeta.
Tänavu on langenud filminduses kokku mitu halba asja
Eesti filmitööstus on viimase paari aastaga kokku kuivanud ning konnatiigis käib projektide nimel rebimine. Ei jagu raha ega tööd, aga uusi noori filmitegijad voolab endises tempos muudkui peale.
Selle aasta algus oli Eesti filmis rõõmustavalt rikkalik. “Nende seas olid filmid, mis olid tegelikult arenduses juba neli aastat tagasi, võtted olid enamikul kaks aastat tagasi,” ütleb aga “Fränki” režissöör Tõnis Pill, et nüüd ähvardab uute filmide väljatulekusse saabuda vaikus.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.