Väike-Maarja valla järjekordse tuulealade detailplaneeringu esimesel avalikul koosolekul läks taas sõnasõjaks, kui tuulikute vastased aktiivselt häält tegid. Korraldajad ja arendajad suutsid viisakaks jääda.
Mõnikord on targem paar sammu taganeda, kui jonnakalt vale teed mööda edasi minna. Eestis tähendaks see põlevkivi tagasitoomist põhiliseks energiaallikaks, kirjutab Eesti Keskerakonna peasekretär Anneli Ott.
Sügisestel kohalikel valimistel kerkib kindlasti teravalt päevakorrale tuulikute (ja ka suurte päikeseparkide) teema, kuid kas see ka valimistulemusi mõjutab, on iseasi, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Lääne-Virumaal Andres Pulver.
Riigi pealtnäha tõhus plaan püstitada riigimaale kuni 200 tuulikut sisaldab peidetud tagajärgi ning survestab kohalikke omavalitsusi vastuvõetamatult, kirjutab Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum (Isamaa).
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.