Kavandatavad arendused jagunevad kahte etappi. Iseteeninduskeskkond avaneb ettevõtetele 2020. aasta I kvartalis, alguses väheste võimalustega, ent funktsionaalsust hakkab samm-sammult 2020. aasta jooksul lisanduma.
Infosüsteemi sisenemine saab olema loomulikult nii mobiil-ID, smart-ID kui ID-kaardi abil ning seal sisalduv info on mugavalt jälgitav nii ettevõtjale, töötajale kui Tööinspektsioonile. Infot kasutatakse edaspidi ühiselt, kuid iga kasutaja pääseb andmetele ligi vastavalt oma õigustele, näiteks tööinspektor näeb ettevõtte töökeskkonnaga seotud detailseid andmeid vaid siis, kui alustatakse järelevalvemenetlust. Samuti saab ettevõtja soovi korral volitada iseteenindust oma ettevõtte nimel kasutama välise teenuseosutaja.
Mõistlik lahendus kõigile osapooltele
Iseteeninduse mõte on lihtne - hoida ära liigset asjaajamise ja dokumendivahetusega seotud ajakulu, sest vajalik info on igal hetkel süsteemis kättesaadav ning hallatav.
Kui ettevõtja iseteenindusse siseneb, näeb ta esmalt oma töölaualt, milliste ohutusalaste tegevustega ta tegelema peaks ja mis seisus need hetkel Tööinspektsiooni andmetel on. Samuti näeb ta andmeid, mis riigil ettevõtte ja selle töötajate kohta varasemalt olemas - hetkel on nendeks ettevõtte andmed äriregistrist ja töötajate andmed töötamise registrist. Edaspidi on plaanis ühildada süsteemiga kõik vajalikud registrid, mis on meie teenustega seotud. Edasi saab ettevõtja esimeste tegevuste seas näitaks hetkega määrata töökeskkonnaspetsialisti, esmaabiandja või mõne teise rolli. Järgmisena saab asuda tuvastama ohte oma ettevõtte töökeskkonnas, mis tuleks seejärel maandada. Nõuete osas näitab TEIS kolme võimalikku staatust – punane, kollane või roheline – olenevalt sellest, kas nõue on täitmata, täitmisel või täidetud. Mida rohelisem on vaade, seda paremas seisus töökeskkond eeldatavasti on. Süsteem tuletab ettevõtjale meelde, kui lisandunud töötajad vajavad näiteks juhendamist, tervisekontrolli või kui töökeskkonnaspetsialisti rollis olnud inimene on töölt lahkunud. Sel juhul saadetakse meeldetuletus määrata uus töökeskkonnaspetsialist. Nii ei pea ettevõtja selliseid asju ise meeles pidama. Kogu see info on mugavalt nähtav ettevõtte töölaualt.
„Töökeskkonna iseteenindus saab olema abiks ennekõike just mikro- ja väikeettevõtetele, keda on Eesti tööandjate seas enim, ligi 97%. Väiksemates ettevõtetes on töökeskkonnaspetsialisti roll antud sageli inimesele, kes tegeleb teemaga muude ülesannete kõrvalt ega ole töökeskkonna teemadega kursis. Uus iseteenindus aitab tal töökeskkonna küsimustes paremini orienteeruda ning selgitab, miks ühte või teist tegevust teha tuleb ning aitab need tegevused senisest lihtsamini ära teha,“ täpsustas Piirsalu.
Kui ettevõte tegeleb oma töökeskkonnaga iseteeninduse kaudu - määrab töökeskkonnaspetsialisti, esmaabiandja, juhendab töötajaid, tuvastab ja maandab ohte, siis selle võrra muutub paremaks ka ettevõtte üldine riskihinnang. Ettevõtte riskihinnet nähes suunab Tööinspektsioon oma ressursid sinna, kus seda tegelikult tarvis on - korras töökeskkonnaga ehk nii-öelda roheliste ettevõtete asemel tegeletakse rohkem punastega. „Ehk et tööandja saab hakata ise mõjutama seda, kui sage külaline tööinspektor tema juures olema hakkab,“ märkis Piirsalu.
Näiteid uue iseteeninduse kujundusest

8 fotot
- Näiteid uue iseteeninduse kujundusest
Kontaktivaba järelevalve
Uus infosüsteem aitab kasutada mõistlikumalt ka riigi ressursse, sest Tööinspektsiooni töö muutub senisest kiiremaks ning lihtsamaks. Järelevalvet saab edaspidi teha kahte moodi - kontaktivabalt iseteeninduse kaudu ja külastuse käigus ettevõttes kohapeal.
Nii konsultant kui tööinspektor saavad järelevalvet tehes ettevõtte infole edaspidi nutiseadme kaudu ligi, teha sellega kohapeal näiteks mõnest ohtlikust olukorrast pildi ning see edasiseks lahendamiseks salvestada. Tööandjale on info nähtav ning kui ta parandab ohu, on võimalik teha koheselt telefoni või tahvliga sellest pilt, lisada süsteemi, salvestada ning inspektor näeb ja kinnitab tehtu. Nõnda on ohu kõrvaldamisest teatamine senisest kiirem ja lihtsam ning ka meeldetuletus rikkumise korral kergesti märgatav. Uus infosüsteem teeb ka kontrollimise lihtsamaks - kui kohapeal selgub, et infosüsteemis olev info vastab tegelikkusele, on inspektori külaskäik oluliselt lühem kui täna.