Küsitlus: keskpangad plaanivad kulla osturallile hoogu juurde anda

Küsitluse tulemused on heaks indikaatoriks selle kohta, kas ja kui suures koguses võiks keskpangad kulda osta. Praegu on keskpankade kullaostud enam kui poole sajandi suurimad ning küsitlus viitab sellele, et trend jätkub.

Mullu ostsid keskpangad kokku 1037 tonni kulda, mis on ajaloo suuruselt teine kogus. 2022. aastal osteti 1082 tonni kulda, mis on kõigi aegade rekord. Tänavu esimeses kvartalis olid ostud samuti väga suured, selle kohta saab pikemalt lugeda siit.

Keskpankade kullaostud on olnud ka üks peamisi faktoreid, mis on aidanud kulla hinnal tänavu järjepanu uusi rekordeid saavutada. 20. mail tõusis kulla hind 2450 dollarini untsist, mis on kõigi aegade rekord.

Lisaks sellele peegeldab see trendi, kus kuld võtab üle riigivõlakirjade rolli ülima turvasadama varana. Heaks näiteks on siinkohal Hiina, kes on agresiivselt USA riigivõlakirju müünud ja samal ajal kulda ostnud. Ootus dollaris nomineeritud varade languse osas peegeldab seda, kuivõrd palju ollakse tegelikult mures USA rahandusliku positsiooni pärast. Seni on riigid eelistanud hoida oma reserve just peamiselt USA ja teiste arenenud riikide võlakirjades. See on nüüd aga väga kiiresti muutumas. Ühendriikide tulevast võlakriisist saab pikemalt lugeda siit.

Samuti näitab see ka geopoliitilist polariseerumist. Kui arenenud riikide keskpangad sanktsioonide pärast muretsema ei pea, siis suure osa arenevate riikide jaoks on see murekohaks (26 protsenti vastanutest). Samuti ootab ligi veerand arenevate riikide keskpankadest muutusi rahvusvahelises rahasüsteemis. Nende põhjuste osakaal on viimastel aastatel ka märgatavalt tõusnud. Kõik see näitab laiemat trendi, mida iseloomustab dollari mõjuvõimu langus ning tohututest võlakoormatest tulenev riigivõlakirjade allakäik.

Küsitlus näitab, et keskpankade kullaostud saavad olema ka edaspidi oluliseks kulla hinda toetavaks faktoriks.”